Himaalaja mäestikus kasvavad jalglehed kuni 3000-4000 m kõrgusel. Nii õitseb jalgleht oma kodumaal aprillis ja vilja kannab mais. Siit tuleb ka taime inglise keelne nimetus – maiõun (May apple), vahel kutsutakse teda ka indiaani õunaks. Aedades kasvatatakse teda alates 1860.aastast.

Jalglehed on dekoratiivsed kevadel õitsemise ajal. Suured valged või heleroosad kuni 5 cm läbimõõduga õied paiknevad üksikult 15-20 cm varre tipus ja mõjuvad nagu lehtedeta hiigelülased. Vanemad taimed õitsevad noorematest rikkalikumalt.

Pruunilaigulised 3-5 lõhised lehed on olenevalt liigist 25-40 cm läbimõõduga kolme-, viie- või seitsmelõhised või jagused, arenevad peale õitsemist, kasvavad peaaedu poole meetri kõrguseks ning jätavad mulje, nagu oleks keegi naljamees hobukastanilehed üksikult maasse torganud.

Viljad on suure kanamuna kujulised 7-10 cm pikkused marjad, valminult kollased või punased, mida võib kasutada värskelt või hoidistes. Viljad valmivad augustis ja püsivad kuni öökülmadeni. Viljaliha on suhteliselt õhuke (0,5 cm), vili keskkohast täidetud ümarate seemnetega, mille läbimõõt 3-5 mm. Seemned, nagu ka muud taimeosad, on aga mürgised.

Jalglehed eelistavad parasniisket või niiskemat kobedat huumusrikast mulda ning poolvarjulist kasvukohta, eelkõige liivsavimuldi. Niiskemal mullal kasvab edukalt ka päikesepaistelisel kasvukohal, õitsedes rikkalikumalt. Jalgleht kasvab hästi ka turvasmuldadel, kuid ei talu värsket orgaanilist väetist. Ühel kohal võib kasvada üle paarikümne aasta.

Paljundada saab nii seemnetega kui risoomi jagamise teel. Levinum on esimene viis, sest siis saab elujõulisemad ja pikemaealised taimed. Seemned külvatakse avamaale kohe pärast nende valmimist, sest läbikuivanud seemned idanevad aastaid. Kui seeme külvata sügisel soekasvuhoonesse, siis võib ta idaneda 3-4 kuuga, meil enamasti aga külvile järgneval aastal. Külvipeenral kasvatatakse taimi paar aastat.

Ajapikku võivad nad aias hakata võimust võtma ja et nende paljunemist piirata, tuleks viljad enne varisemist ära lõigata. Seemikud arenevad algul aeglaselt ja hakkavad õitsema 3.-4. kasvuaastal.
Püsilillepeenras on jalgleht nägus rühmadena, kus koos 3-5 taime (taimevahe 0,5 m). Kuid hästi sobivad nad ühe-kaherealiselt teeservadesse, müüride, basseinide ja väiksemate veekogude äärde. Jalglehed on ilmastikule vastupidavad ning talvekatet ei vaja.

Allikas: Toivo Niiberg, „Püsililled roaks ja rõõmuks“