Šokolaad ja muskaat pelargoonilehtedel
Tugeva roosilõhnaga on näiteks lõhnava pelargooni (P. graveolens) hallikasrohelised sügavalt lõhestunud kolmnurksed lehed, tema väikesed õied on roosad või roosakaspunased.
Roosilõhnalised on ka parfüümipelargoon (P. x asperum) ja kare pelargoon (P. radens).
Värskelt nagu roheline õun lõhnab ülilõhnav pelargoon (P. odoratissimum), millel on väikesed sametjate karvakestega hallikasrohelised lehed ja pisikesed lillakaspunase triibuga roosakad õied.
Mõrkjat piparmünti tunneb liigi P. tomentosum pehmetel karvastel lehtedel, tema väikesed õied on valged. Kähara pelargooni (P. crispum) pehmed kreemika alatooniga rohelised lehed on aga värske sidrunilõhnaga, väikesed õied on roosakad.
Liikidest on aretustöö tulemusena saadud väga mitmekülgsete lõhna- ja maitseomadustega sorte ja hübriide. Lisaks juba mainitud lõhnadele võib nende lehtedel ära tunda veel apelsini, aprikoosi, ingverit, kaneeli, kookost, laimi, lavendlit, maasikat, muskaati, šokolaadi, mändi, sarapuud, kokakoolat jne. Kõik lõhnad ei pruugi aga sugugi meeldida, ja mõni, näiteks koirohu oma, võib olla suisa ebameeldiv.
Et lõhnava lehestikuga pelargooni kasvatamisest täit rõõmu tunda, soovitan igal huvilisel kõigepealt leida oma lõhnaeelistusele sobiva aroomiga taim, sest valik on tõesti väga mitmekülgne.
Rõdule suvitama
Kui tahate taime kasvatada vaid selleks, et nautida tema lehestiku oivalist aroomi, sobib noore, aiaärist ostetud taime ümberistutamiseks tavaline viljakas toataimemuld.
Kui soovite aga koguda lehti gastronoomiliste naudingute saamiseks või geraaniumiõli valmistamiseks , soovitan kasutada spetsiaalset ürdimulda ning kasvuajal väetada ürtidele mõeldud maheväetisega.
Suvel võib taime tõsta rõdule või terrassile. Seal peab muidugi jälgima, et muld liialt läbi ei kuivaks, eriti kui potid terve päeva päikese käes on.
Samas ei talu pelargoonid ülekastmist ja pidevalt märga mulda. Ei naudi nad ka lehtede piserdamist.
Liigsest päikesest annab märku lehtedele ilmuv pruunikas varjund. See võib juhtuda ka siis, kui toast õue tõstetud taimed ei ole erksa päikesevalgusega harjunud. Tõsisem päevitamine pärast toas veedetud talvepuhkust võib lõppeda lehtede pruunistumisega, mis hiljem kuivavad ja tuleb ära korjata.
Kauni ja parajalt lopsaka lehestiku arenemiseks tuleb lõhnavaid pelargoone nende kiire kasvu tõttu rikkalikult kasta ja väetada. Vähesest kastmisest annab märku see, kui leheservad rulluvad sissepoole või lausa kuivavad.
Aroomteraapia soosik
Lõhnavat ja ülilõhnavat pelargooni kasvatatakse Alžeerias, Marokos, Indias jm istandustes eeterliku õli tootmiseks. Õitest, lehtedest ja vartest saadud rohekaskollast õli tuntakse geraaniumiõli nime all. Parfümeeriatööstuses kasutatakse seda roosiõli odavama asendajana.
Geraaniumiõli peetakse aroomteraapias üheks paremini toimivaks õliks, seda kasutatakse hormoonide talitlust reguleeriva vahendina. Eriti tõhusalt mõjub see üleminekuaastates naistele. Geraaniumiõli aitab ka äärmuslike vaimsete ja füüsiliste seisundite puhul, vähendades stressi ja masendust. See soodustab lümfiringet, leevendab turseid, näärmepõletikku ja vedelikupeetust, abi on tselluliidi, verevalumite ja hemorroidide korral.
Välispidiselt aitab geraaniumiõli korrastada eri nahatüüpide niiskuse tasakaalu, normaliseerib rasueritust ning kiirendab naha taastumist. Õlil on antiseptiline toime ja see sobib kõigi nahatüüpide hooldamiseks.
Geraaniumiõli ei tohi tarvitada seespidiselt ja raseduse ajal. Tundlikumal inimesel võib õli tekitada allergilise reaktsiooni.
Värskendab õhku, peletab putukaid
Juba ainuüksi meeldiva lõhnaga lehtede silitamine ja õrn puudutamine mõjub enesetundele värskendavalt ning võib parandada meeleolu sarnaselt geraaniumiõliga. Elava taimega suhtlemine leevendab igapäevast stressi ja väsimust.
Vaid korraks lehti läbi peo lastes vallandub hõrgult aromaatne lõhnapilv, mis lisaks meeldivatele aistingutele puhastab ja värskendab ka ruumi õhku. Ja peopesadele jääb mõnus lõhn. Kirjandusest leitud väidete järgi pärsib lõhnava pelargooni olemasolu ruumis mikroobide ja bakterite kasvu.
Oma kodumaal Lõuna-Aafrikas on lõhnavaid pelargoone rahvapärimuses peetud kurjade vaimude peletajaks. Sellest on tulnud komme kasvatada neid ümber majade, rõdudel ja aknalaudadel. Lisaks on pelargooni lõhnal peletav toime lendavatele putukatele. Vanaemade aegadest on pärit komme panna lõhnava pelargooni kuivatatud lehti kotikesega riidekappi koide tõrjeks.
Koduse ravivahendina on värskeid rullikeeratud lehti pandud kõrva valu leevendamiseks. Lehti on võetud appi ka verejooksu peatamiseks, põletike ja astma leevendamiseks, mädaste paisete ravimisel jne. Koduse iseravimisega ärge ilma arstiga konsulteerimata siiski tegelge.
