Tänapäeval tundub vikatiga niitmine ajast ja arust. See näikse olevat pigem muuseumieksponaat kui kaasaegne aiatööriist. Mul on maakodus aga nii vikat, trimmer, trummelniiduk (kutsun seda lõkalõkaks) kui ka murutraktor. Ah jaa, sirp on ka üks tööriistadest. Igal vahendil on piisavalt rakendust.

Vikat on eelkõige heina niitmiseks. Maakodus on piisavalt kohti, mida ei pea igal nädalal puhtaks pügama. Kord-paar suve jooksul on täiesti piisav sagedus põllusiiludel, aia ja teede ääres, puude all – kohtades, kuhu traktor ja muruniiduk ei pääse, et neid korras hoida.

Ja miks mitte hoida au sees niitmisoskust ja esivanemate traditsioone!

Miks otsustada vikati kasuks?

  • Vikatiga niitmine ei tekita müra, mis häiriks naabreid või niitjat ennast. Töö ajal saab häirimatult kuulata linnulaulu. Kes üldse ei talu looduse vaikust, võib ju klapid pähe panna ja muusikat kuulata.
  • Vikat ei aja tossu välja ega nõua lisaenergiat, niitja peab hoopis ise oma kaloreid kulutama.
  • Niites saab kogu ülakeha head koormust: ühtaegu treenitakse nii selja-, kõhu-, külje- kui käelihaseid. Ja erinevalt jõusaalist saab olla värskes õhus.
  • Vikat on odav, trimmeriga võrreldes umbes kümme korda odavam. Hoolduskulud on pea olematud, kui vaid luisk ära ei kao või katki ei lähe.
  • Mõneti on vikatiga niitmine ka turvalisem kui trimmeriga. Viimasega töötamiseks on vaja korralikku turvavarustust, mis kaitseks silmi ja jalgu lendu tõusvate kivikeste eest. Vikatiga niites läheb vaja vaid kindlalt jalas püsivaid jalanõusid. Luisuga teritamisel peab vikat kindlalt toetama maapinda, muidu võib kergesti saada valusaid ja aegamisi paranevaid lõikehaavu.
  • Vikatiga saab korras hoida hekialused, aia-, kraavi- ja teeääred, kompostihunniku ümbrused, sööti jäänud väiksemad maalapid jms.
  • Vikat pole varaste jaoks atraktiivne (ehkki alati ei maksa selles kindel olla).
  • Vikat säästab kasulikke putukaid, kes muruniiduki või -traktori all otsa saavad.
  • Tõenäosus puid-põõsaid kahjustada on mitu korda väiksem kui trimmerdades.

Kust hankida?

Kindlasti vedeleb nii mõnelgi maakodus täiesti töökorras vana vikat. Liga-loga vikatit on muidugi raske töökorda seada, kui just pole oskajat meistrit käepärast võtta.

Vikateid leiab nii laatadelt, turgudelt kui aiaäridest. Tartus olen märganud kaasaegseid vikateid müügil Bauhofis ja K-Rautas. Neid pakutakse mitmes mõõdus ja eri materjalist: lühema (45 cm) ja pikema (65 cm) teraga, alumiinium- ja puitvarrega.

Võib leida vana aega meenutava kasest või toomingast ja nööriga seotava käepidemega (näsaga) niiduvahendi, aga selliseidki, mil puidust käepide on mutritega kinni keeratud ja tellitava kõrgusega või suisa värvilisest plastist.

Tasub teada:

  • Niitmiseks on sobivaim aeg hommikul või õhtul, mil kaste on maas. Samuti on kergem niita pärast vihmasadu. Märga ja niisket heina lõikab tera paremini.
  • Esimest korda vikatit proovides on mõistlik alustada mahlasest rohust (naat, nõges, ristik), mida on kergem niita. Kõrreliste jaoks on vaja juba teatavat vilumust.
  • Vikatiga ümberkäimisel olge ülimalt ettevaatlik. Seda ei tohi jätta aeda ripakile ega toetada kohta, kus ta võib inimesele kaela kukkudes või selle otsa koperdades põhjustada tõsiseid traumasid.
  • Talveks (ja ka tööde vahepeal) hoiule pannes on parim koht kõrgemal seina peal, kuhu vikat on turvaliselt kinnitatud.