Liiliakukk on saamas XXI sajandi staarkahjuriks. Selle poilaste sugukonda kuuluva mardika lemmikuteks nii toitumisel kui paljunemisel on liiliate, aga ka püvilillede perekonda kuuluvad taimed ning neil läbitakse kogu arengutsükkel.
Kuigi see kahjur päevaliiliaid ei himusta, on valmikuid sealt leitud. Lisaks hostadel, maikellukesel, kuutõverohul, tokkroosil ja kartuli lehtedel.
Liiliakuke algkodumaaks arvatakse olevat Aasia, kuid sealt on ta levinud juba kaugetel aegadel ka Põhja-Aafrikasse ja Euroopasse. Kesk-Euroopas pole liiliakukk aga probleemne, kuna temaga koos on end seal sisse seadnud ka mõned parasitoidide liigid, kes hoiavad ta arvukust kontrolli all.
Meie teatmeteostes ei mainitud liiliakukke üldiselt veel eelmise sajandi lõpuaastailgi või kui, siis oli lisatud, et teda pole meilt leitud. Olukord muutus selle sajandi algul – üha sagedamini tuli teateid, et liiliaid närib ilus, aga kuritahtlik putukas. Paraku on tema arvukus siinmail tõusujoonel. Peaaegu üksmeelne on arvamus, et ta toodi meile sisse Kesk- ja Lõuna-Euroopast liiliatega.
