Toasooja seisnud kraaniveega (67 vastanut), leige kraanist tulnud veega (61 vastanut), sulatatud lume- või vihmaveega (44), akvaariumi veega (20), keedetud veega (6), tiigiveega (4), filtreeritud veega (2), allikaveega (1).

Enimlevinud on toasooja seisnud kraaniveega kastmine. "Kui mu koduses veevärgis oleks väikese karedusega vesi, siis kasutaks isegi toda teist valikut meelsasti," ütleb üks hobiaednik.

Kui maja lähedalt jookseb läbi oja, siis saab seda vett kasutada ka kastmiseks.

Milline vesi on kare?

Aednik Astrid Lepik: "Kare vesi tähendab seda, et seal on rohkelt vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsooli. Vee karedust saab teada veevärgist, lasta määrata spetsiaalsetes laborites või kodus lihtsamate testide abil."

Vee kareduse mõõtühikuid on maailmas kasutusel mitmeid, levinumad neist on mg-ekv/l ja °dH (GER).

Vee kareduse tinglikud astmed (saksa) kraadides:
väga pehme alla 4°dH
pehme vesi 4-8°dH
keskmiselt kare vesi 8-12°dH
mõõdukalt kare vesi 12-20°dH
kare vesi 20-30°dH
väga kare üle 30°dH

Pehme vee karedus jääb vahemikku 0-8°dH, selline vesi on näiteks vihmavesi. Kraanivesi on tavaliselt mõõdukalt kare, 12-20°dH.

Kastmiseks oleks toataimedele parim vesi karedusega vahemikus 3-8°dH.

Kareda vee suhtes tundlikumad toataimed on näiteks asalead, eerikad, kameeliad, tsitruselised, toasõnajalad, orhideed, gardeeniad, säntpooliad, lihasööjad taimed (nt kärbsepüünis, kanntaim), gusmaaniad, araukaariad jmt.

Kuidas pehmendada karedat vett:
1. sidrunhape 0,2g 1 liitri vee kohta
2. sidrunimahl 5-7 tilka 1 kl vee kohta
3. äädikhape 4-5 tilka 1 liitri vee kohta
4. turvas 50-70g 1 liitri vee kohta, ööpäev selitada