EESTI 100 | Morn ja tõsine? Ei, eestlaste südames heliseb suvi
Rukkililledest põlluaas
Rukkilill, kandes rahvapäraselt nimetusi härja pead ja sinililled, sai Eesti rahvuslilleks 1969. aastal. Need kaunid rukkisinised tähistavad suve kõrgpunkti. Rukis ja rukkilill on lahutamatud.
Leidke aias päikesepaistelisel ja kerge lõimisega kasvukohal platsike ka rukkililledele.
Suitsupääsukesed räästa all
Suitsupääsuke valiti Eesti rahvuslinnuks 1962. aastal Tartus toimunud Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogide koosolekul.
Linnud ehitavad mudast, savist ja rohukõrtest pesa hoone räästa alla, sümboliseerides töökust ja hoolitsust. Seoses suitsupääsukesega meenuvad paljudele helged ja rõõmsad lapsepõlve suvepäevad.
Suitsupääsukese sümbolit on nüüdisajal kasutatud palju, rõhutamaks tihedat seost Eesti ja omamaisusega: "Tunnustatud Eesti maitse", Eesti ökomärgis "Puhas keskkond", Tallinna lennujaam, "Eesti film 100" filmisari jt.
Suitsupääsukese massiline hukkumine rändeteedel, kliimamuutused ja suurenevast inimtegevusest põhjustatud kõrbestumine ja putukate kadumine talvitusaladel on vähendanud suitsupääsukese arvukust.
Hoidkem vähemalt siin suitsupääsukese pesitsuskohti.
Kauni tekstuuriga Ungru paekivi
Unustada ei saa ka meie rahvuskivi. Paekivi on Eesti rahvuskivi 1992. aasta 4. maist. Rahvapärane nimetus paekivi ehk paas tähistab mitut erinevat liiki lubjakivi.
Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Ühe kauneima, Ungru paekivi kaevandamine toimub Ridala vallas olevates paemurdudes.
Tegemist on nõrgalt dolomiidistunud lubjakiviga, mis tekkis umbes 350 miljonit aastat tagasi troopilises madalmeres tugeva lainetuse vööndis. Tänu sellele on Ungru paekivil omalaadne tekstuur, mis töötlemisel avaldub kauni värvidemängu ja mustriga.
Ungru paekivist müürid, sillutised ja kaminad mõjuvad kivipinnal vahelduvate kollakate ja sinakate laikude tõttu väga efektselt.
