Looduslike väetiste kasuks räägib küll see, et nad toidavad mitte ainuüksi taime vaid ka mulda. Samas kui räägime linna tingimustes aiandusest, siis paljuski on see istutuskastide põhine. Enamjaolt kasutatakse neis aga turbamulda, mis ei rahulda taime kõiki vajadusi.

„Me peame taimele juurde andma palju rohkem toiteelemente, kui siiani, et ei tekkiks toitainete puudust. Nende vanade väetistega ei saaks taimi tänapäevases turbases keskkonnas isegi toita. Näiteks köögivili, mida kasvatame, on lühiealine – kevadel paneme maha ja sügisel võtame üles. Marjapõõsad, viljapuud – neil on juured ju mullas, need saavad sealt midagi juurde aga istutuskastides olevad taimed sõltuvad suuresti sellest mida juurde anname. Seega kogu väetamise põhimõtte esimene reegel on see, et me anname loodusele tagasi selle mida me taimedega mullast välja viime. Me ei saa minna sellise suhtumisega et ma tahan kogu aeg võtta. Me peame midagi ka tagasi andma. Kui ma tahan ikka mingit saaki või tulemust saada, siis mitte millestki midagi ei tule,” kinnitas Käger.

Substrali aianduskonsultatnt paneb inimestele südamele, et kui soovime saada kauneid täidisõielisi puid, põõsaid või lilli, siis peame korralikult tegelema väetamisega.

„Tänapäeval ei tasu karta mineraalset ega looduslikku väetist – pigem tuleb karta, et ma ei lugenud täpselt väetisepakilt juhist. Väetada tuleb ikka taimepõhiselt või taimeperekonna põhiselt,” rõhutas Käger.

Podcastis „Kevad sinu kodus” jagab suurte kogemustega Eneli Käger kuidas taimi väetisega turgutada ja kasvama panna ning aia saagikust suurendada.

Kuula saadet Delfi Taskust!

1x
00:00
Jaga
Kommentaarid