Puugi eemaldamine

Puuk tuleb nahalt eemaldada ettevaatlikult, võttes puugist kinni võimalikult naha lähedalt ja vältides tagaosa pigistamist. Eemaldamisel on abiks ka spetsiaalne puugieemaldusvahend või pintsetid, nende puudumisel võiks proovida puuki sõrmeotstega ettevaatlikult välja tõmmata. Hammustuse koht tuleb kindlasti desinfitseerida või pesta vee ja seebiga.

Kõik puugid ei ole haigusekandjad, aga kuna Eestis esineb puugihaigusi päris sageli, peab pärast iga puugihammustust oma tervist eriti hoolikalt jälgima.

Puukborrelioosi haigusnähud vōivad avalduda juba teisel päeval pärast nakatunud puugi käest hammustada saamist. Borrelioosi korral tekib umbes pooltel juhtudel 1–4 nädala jooksul nahale – näiteks seljale, kehale, kubeme piirkonda, jalale või kaenlaauku – punane sõõr, hiljem viitavad haigusele ka gripiga sarnased sümptomid nagu kerge palavik, pea-, liigeste ja lihaste valu, pearinglus, nõrkus ja kaalulangus. Tasub aga meeles pidada, et alati ei pruugi nakatumisel iseloomulikku punetavat sõõri tekkida ja seega ei saa selle sümptomi puudumisel eeldada, et ei olda borrelioosi nakatunud.

Vaktsiin alati ei aita

Kui puukentsefaliidi vastu saavad nii täiskasvanud kui ka lapsed end lasta vaktsineerida, siis puukborrelioosi vastu vaktsiini veel pole. Samuti ei teki borrelioosi vastu immuunsust nagu puukentsefaliidi korral ning inimene võib haigust põdeda korduvalt.

Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada tõsised terviseprobleeme nagu närvisüsteemi, südame või liigeste kahjustused. Seetõttu tuleb kindlasti oma tervisel pärast puugi avastamist silm peal hoida ja kahtluse korral lasta ennast testida, kas perearsti juures või apteegis.

Apteeki tuleks testi tegema tulla mitte varem kui 3–4 nädalat pärast puugihammustust, kui verre on tekkinud vastavad antikehad. Testi tegemiseks võetakse sõrmeotsa verd ja testi tulemus on teada juba 10 minuti pärast. Testida saab ka lapsi alates 8. eluaastast.