MAAKODU KAANELUGU | Yoko Alenderi ja Priit Juurmanni Salmistu kodu kui antidepressant

Rootsis elamise viie aasta jooksul tuli Yoko Alenderil koos isaga 15 korda kolida. Eestisse naastes ostis ta endale eestiaegsesse puumajasse esimese kodu. Nüüd jagab ta koos abikaasa Priidu ja nelja lapsega elu Tallinna Kalamaja korteri ja südame külge kasvanud Salmistu kodu vahel.

Kahekorruseline puumaja on täpselt nii suur, et kuueliikmeline pere mahub magama, ja täpselt nii väike, et köögis söömas peab käima kahes vahetuses. Kui pesamuna, kaheksa-aastane Dag on välgukiirusel alla neelanud neli ideaalselt poolpehmeks keedetud muna, on mul veel kord võimalik silmad imestusest suureks ajada: Yoko ulatab mulle ligi aasta küpsetatud ja küpsenud kunstiteose – raamatu oma isast ja muusikust Urmas Alenderist. Kolme kihina mahalaotatud lehtedena mahtus see enne trükkiminekut täpselt Salmistu maja alumise korruse põrandale.

Keegi meist ei suuda täpselt ette kujutada, kuidas oleks elada sellise geeniuse nahas nagu Urmas Alender. Tutvus Yokoga – nelja lapse emaga, kel on teismelise kehaehitus ja küpse inimese mõistus – ei aita samuti palju edasi. Viimati mainitud omadus tähendab, et tarkus vaheldub vaikimisega ja vaikida meeldib talle rohkem kui rääkida.