08.07.2021, 12:05

KOGEMUS | Kuidas ma ehitasin vannitoa vanasse majja ja milliseid üllatusi teel ette tuli

Maakodu eelmises numbris ilmus Tuuli Jõesaare vannitoaehituse-järjejutu esimene osa, milles lõppes paberimajandus ja algas tõeline ehitus. Paberimajandusega võrreldes osutus ehitamine autori arvates märksa igavamaks.

Tuuli Jõesaar

tuuli.joesaar@epl.ee

Vannitoa sisustus on segu kaltsukaleidudest (peegel ja kraanikauss), kõige odavama ehituspoe ehk Depo kraami ülevärvimisest (lambid) ja vanaema pärandusest (vana istepink).

FOTO: Foto: Tuuli Jõesaar

Vannitoa ehitusele projektijuhi palkamine ja ehitusfirma võtmine tasus end ära, sest me ise ei pidanud suurt midagi tegema peale otsustamise. Töö käis kähku ja tõhusalt. Kas soovitaksin? Muidugi! Kui rahakott võimaldab, tellige nii projekt kui ka ehitus asjatundjatelt. Ja kui vähegi võimalik, palgake ka omanikujärelevalve.

Nimelt ei olnud ehitusfirma meis tekitanud ühtegi nurinamõtetki, karkass oli juba kinni ehitatud, soojustus lakke pandud ja katuski juurdeehitisel peal. Siis märkas sisetöid tegema tulnud meistrimees Kaupo laes villa all ja kile peal kahtlast veeloigukest. Kaupo vaatas veeloiku prillidega ja prillideta ning kutsus meidki vaatama. Seisime kolmekesi niiske laigu all ja vaatasime üles. “Mis see on ja mida me nüüd teeme?” küsisime projektijuhilt hetk hiljem.

Kommenteeri Loe kommentaare