JUHTKIRI | Kadri Tramm: maal elamine ongi kohanemine
Kui tuli elektrihinnašokk, olime südamest tänulikud Põlvamaa pottsepale, kes ehitas meile suvel uue puupliidi ja võimsa soemüüri. Vaatasime üle oma elektritarbimise ja kui puupliit köeb, teeme süüa ainult seal ning ajastame nõudepesumasina tööle ööseks, mil elekter on odavam. Suur pott sooja vett on ka alati pliidil.
Maal elamine ongi kohanemine ning ka jaanuari ajakirja lood puudutavad kõik otsapidi seda teemat. Malle ja Andres Kelner tegid viis aastat tagasi loomapidamisega lõpparve. Endise lauda asemel on nüüd kaminasaal ja 21-liikmelise pere tarbeks vanast kuurist tehtud uhke pitsakoda, kus kogu pere saab istuda ühisel söömaajal.
Merit Sarv ja Aivar Mantsik elasid pealinna lähedal elurajoonis ja käisid nädalavahetuseti maakodus. Nüüd on nad topeltelust loobunud ja seadnud end koos nelja lapsega sisse Muraka talus Järvamaal. Kogu perele tähendas see suurt elumuutust, aga nad on õnnelikumad kui eales varem. Jüri Spitsõn ei läinud uut sauna kavandades mitte internetti, vaid hoopis metsa, et võtta maha haavapuid. Iga laua on ta ise käsitsi lihvinud ja teab, et neis pole ühtegi pindu.
Evolutsiooniteoorias tähendab kohanemine ellujäämist. See võib olla kunst ja paratamatus, aga meie lugude tegelased on näinud selles pigem proovikivi.
Vaatan oma villaseid sokke ja neisse tekkivaid auke ning pean plaani need kinni nõeluda. Mäletan vanaema omi, mis olid nii ära nõelutud, et puhast pinda peaaegu polnudki. Aga nõelapisted olid nii korrektsed ja ilusad!
Tuleb välja, et isegi lihtlabase sokiaugu võib muuta loominguliseks rännakuks ja selleks on eri õpetusi – näiteks Jaapani iidne tikkimiskunst shahiko. Tasub guugeldada, sest talv on parim aeg internetis tuulamiseks, enne kui hakkame taas seemnepakkidega krõbistama. Põhjaliku ülevaate sellest, millest ühe seemnepaki välimus meile kõneleb, annab Eva Luigas.
Inspiratsiooni kohanemiskunsti harrastamiseks leiab meie käesolevast ajakirjast igatahes kuhjaga.
Head uut aastat!
