70 aastat tagasi olid nartsissid Eestis põlu all, enam mitte

Esimesed nartsissisibulad jõudsid Eestisse XVIII sajandil. Juba toona imporditi need Hollandist ja toimetati nendega kui ajatussibulatega. Ajapikku hakati vastupidavamaid sorte ka mõisaaedades ja talude ümbruses kasvatama.

Maailmas on teada üle 100 nartsissiliigi ehk looduses kasvava taksoni. Looduslikud liigid on pärit Vahemere maadest ja Põhja-Aafrikast, naturaliseerunult leiab neid aga üle kogu maailma.

60–70 aastat tagasi ei peetud Eestis nartsisse üldse perspektiivikateks ilutaimedeks. Nõukogude aja tulbimaania ajal arvati, et nartsissid on pirtsakad, nõuavad palju hoolt ja on külmaõrnad. Õnneks saadi eksitusest kiirelt aru, abiks erinevad aiandusseltsid, kollektsionäärid ja ka botaanikaaedade teadurid. Julgelt võib öelda, et nartsissid on palju vastupidavamad ja püsivamad ilutaimed kui tulbid.