“Alguses elasime neli-viis kuud põhimõtteliselt kesklinnas Emajõe ääres,” meenutab Birgit, et asukoht oli ideaalne tööle jalutamiseks. Ka lapse koolitee oli sätitud nii, et kõigile sobiks. Mõni aeg hiljem koliti pisut suuremasse üürikorterisse, mis asus poja koolile lähemal. “Võtsime selle korteripakkumise rõõmuga vastu ja see oli meie esimene ühine kolimine,” märgivad nad. “Selleks ajaks ei olnud veel kogunenud ka palju asju, mida kolida.”

Jaga
Kommentaarid