Juunis oli muidugi palju aiatöid: rohimist, istutamist, külimist, niitmist jne. Üks ring sai tehtud, kui juba umbrohi siin-seal jälle pead kergitas.

Meie võtsime lõpuks ette majaehituse, sest talveks plaanime maakütte paigaldada, uued põrandad valmis saada ja aknad ette panna. Enne aga tuleb kõvasti lammutada: vanad põrandad üles ja seinad-laed palkideni lagedaks. Töö on ränk, aga täitsa tore. Maja avab sulle korraga kogu oma mineviku, kui teda kiht kihi haaval lahti koorid. Näed, kuidas eelkäijad on ehitanud ja milliseid materjale kasutanud.

Lammutamine võib tunduda lihtne, kuid ei ole. Õnneks käivad lapsed hea meelega abiks ja noortel jõudu jätkub. Lae- ja seinalaudade mahavõtmine osutus päris keerukaks, sest samal ajal sadas pähe tohutu palju saepuru ja lauad olid jõhkrate nõukaaja naeltega kinni löödud. Kokku tuli mitu auto järelkärutäit saepuru, sest seda on pandud soojustamiseks nii lagedele kui ka seinte vahele. Kiskusime seinalaudadest välja kõik sinna taotud naelad. Praegusel ajal, kui lauamaterjal maksab röögatu palju, oleks tobe vana, kuid korralikku materjali mitte taaskasutada.

Ja justkui töid oleks vähe, tekitas loodus neid juurde. Tormiga murdus mitu puud, mis tuli juppideks saagida. Kohati oli tööde nimekiri päevas nii pikk, et meenus ekspeaminister Jüri Ratase foto, kus tal oli palk õlal ja saag teises käes. Kõrval jutt, et metsas tuulemurd koristatud, talveks saunapuud lõhutud, kartulivaod ette valmistatud, nüüd aida uksed...

Et end puhkuse ajal mitte vigaseks töötada, panime iga päeva eel paika realistliku plaani, mida ja kui palju korraga teeme. Ja see toimis hästi. Olgem ausad, kui noorena kepslesid päev otsa tööd teha, siis nüüd suudad täiskäigul pool päeva vurada, siis tuksud mõnda aega tühikäigul ja õhtul jaksad hoovis vaid esimese käiguga ringi tuterdada. Kui enam ei mäleta, mille järele sa kuuri läksid, ja tööriistad järjest kaduma hakkavad, on aeg tööpäeval otsad kokku tõmmata.

Puhkuse lõppedes oled väsinud, aga õnnelik – nii palju tööd sai jälle ära tehtud!

Lugeja kirjutab

Toimetus tänab kõiki lugejaid tagasiside eest! Tagasisidet juulikuu numbri kohta ja soovitusi edaspidiseks ootame 15. juulini aadressile maakodu@maakodu.ee.

Maakodu loen ma ikka kaanest kaaneni läbi ja imetlen Eestimaa ettevõtlikke inimesi, nende maakodusid ja imelisi aedu, püüdes alati mõnd kasulikku nippi ka oma väikeses aias katsetada. Minu eelislood on taimede ja aiandusega seotud. Selles numbris meeldis lugu looduslikest väetistest. Ma pole neid oma aias siiani kasutanud – õigemini olen, aga ise kõrvenõgese leotist jm teinud ja kasutanud. Suurim kasu on mulle aga artiklist „Värskendame püsilillepeenart“, tänan Pille Hermanni!

Kaunist suve toimetusele soovides
Vesta Uuetoa

***

Lemmiklugu oli „Sadeväljal osatakse hinnata vana ja luua uut“. Ka minu põhimõte on sama: hoia vana ja miksi seda uuega. Ka loodusel tuleks lasta oma tahtmist mööda elada ja areneda. Korrektsus aias versus „Tootsi peenar“!

Ülle Kukk

***

Tavaliselt loen huviga terve ajakirja läbi ja tegelikult ei oskagi ühtegi neist eriliselt esile tõsta. Seekord siiski: oli tore lugeda noorte neidude restorani avamise lugu.

Aime Riivik

Lugejamäng „Minu ilus terrass 2022“

Maakodu lugejamäng „Minu ilus terrass„ kinnitas, et Eesti inimesele meeldib suve õues veeta ja end rohelusega ümbritseda. Konkursile laekus fotosid nii armsatest suvilaaedadest, suuremahulistest terrassialadest kui ka glämpingutelgist.

Toimetus tänab kõiki, kes oma terrassid ja muidu toredad suvised ajaveetmiskohad konkursile üles andsid. Ajakirja koondasime kõik need, mis teistest enim silma jäid. Ent kõige rohkem meeldis meile Anneli ja Arne Simmi terrass ning neile kuulub ka auhind: kastmissüsteemiga terrassipott. Palju õnne!

Kõiki konkursil osalenud terrasse ja rõdusid saab näha veebiartiklis.

ANNELI JA ARNE SIMM

MUMM – VÕITJA!

Eelmise aasta jaanipäevaks valminud väliterrass/suveköök on elumajaga ühenduses. Hetkega sai see pere, kaasa arvatud karvaste neljajalgsete, lemmikkohaks.

Toimetuse kommentaar: Ühiselt leidsime, et perekond Simmi terrass-suveköök on igaühe unistuste aiaruum. Seal on võimalik lõõgastuda, külalisi võõrustada ja süüa teha ning kõik kokku moodustab stiilse terviku. Eraldi tõstsime esile veatut ehituskvaliteeti.

ANU ROOS

Terrassil mul palju lilli ei ole, kuid seal kõrval on meelespeade aas. Kui meelespead lõpetavad, hakkavad karikakrad õitsema ja sinine aas muutub valgeks.

ELE PÄRNPUU

Minu terrassi märksõna on „liiga palju lilli“. Pildil olevad begoonia, pelargoon, fuksia ja hortensia on vaid üliväike osa neist. Terrassinurgake on igal suvel kujundatud veidi erinevalt. Oleks ainult rohkem aega seda ilu rahulikult istudes nautida!

HELEN TALPSEPP

Terrass on tehtud viis aastat tagasi vana kuuri raamist, mille lohistasime hoovist välja. Siit leiab kõikvõimalikke lilli ja kõrrelisi, samuti tomatit. See on koht, kus olla iga kell ja iga ilmaga.

KERTI ALEV

Siin on umbes 70 ruutu terrassi, plaanis on terassile detaile lisada ja laiendada terrassi ees olevat lõkkeala. Praegu kasvavad siin kuumaasikad, piparmünt, rosmariin ja mõned potililled. Puude otsa on riputatud amplitaimi. Plaan on juurde istutada lavendlit, tüümiani ja kirsstomateid, mis on madalad ja armastavad rõdul kasvada. Koos metsiku loodusega, mis praegusel aastaajal nii vingelt õitseb, lõhnab siin nagu paradiisis. #einiidukitele.

KERTU VILIPÕLD

Paar nädalat tagasi valminud terrassile taimi valides on lähtutud ilust ja värvikirevusest.

KRISTI KELT

Minu terrass on 16 aastat vana ja istutan sellele igal aastal lilli. Sel aastal on lemmik valge petuunia koos stepirohuga. Leidub veel ka üks potitomat, naistenõges ning teisi suviseid ja tubaseid potitaimi, mis on õue suvitama tulnud.

KRISTI KOPPEL

Meie hubane ja omanäoline terrass asub Võrumaal Noodaskülas. Oleme selle omanäoliseks ja hubaseks sättinud väga tavaliselt ja lihtsalt. Pottidesse olen oma pistikutest paljundanud pelargoonid, lisaks lantaanid ja inglitrompeti. Suveks saavad toast õue kaks draakonipuud. Lisaks on mulda pistetud terrassitomatid ja maitsetaimi ning võõrasemadega jagavad ühes potis ruumi talvest üle jäänud mugulsibulad. Oma terrassil on mõnus puhata, loodust nautida ja võrratu linnulauluga kõrva paitada.

LIIS LISTRÖM

Meie pisike suvila asus maalilises metsatukas, privaatselt. Selle terrass meeldis meile teha segasummasuvilaks, kus kasvas võõrasemasid, kõrrelisi, petuuniaid ja palju teisi taimi.

MAARJA ERENVERT

Oma terrassile valin taimi välimuse, mitte nime järgi, kuid eriti meeldivad pisikesed nelgid ja daaliad. Amplites kaunistavad minu aeda eri värvi petuuniad.

MIRJA-HELEN

Meie mereäärse off-grid (ainult päikese toel toimiv) suvekodu terrassidelt leiab nii kahte eri sorti Hiina siidipöörised kui ka terve kasvuhoone. Kõik potid on isekastmissüsteemiga, nii et vee pärast ei pea kuni kaks nädalat muretsema.

MIRLIAN REBANE

Lihtsale, ent hubasele varjualusele annavad aktsenti raudürt ja suva-ilunõges.

OLGA OTS

Väike askeetlik istumisnurk keset lillerohket aeda.

PEETER RAUDNAGEL

Minu maakodu 70ruutmeetrine terrassiala on rajatud oma kätega umbes 30 aastat tagasi. Kuna kinnistu on rikkalikult haljastatud ilu- ja viljapuude, põõsaste ja peenardega, ei ole terrassil lilledele suurt rõhku pandud – on vaid hostad, maikellukesed ja mõned väiksemad lilled. Peame siin oma suviseid pereüritusi, palava ilma korral istun päikese eest varjus ja jahedal kevadel/sügisel soojenen kamina ees.

TRIIN ABEL

Minu terrassi kaunistavad oma õitega hortensiad, elupuud ja lavendlid.

TRIIN OJASTE

Minu ilus terrass loob oma nägu alates 2021. aasta suvest. Imeilusa(te) massiivse(te) lillekasti(de) autor on minu kuldsete kätega kallis kaasa. Neist võib leida stepirohtu, võõrasemasid, aedliiliaid, kannasid, petuuniad ja kiisu/miisusabad. Samuti leiab inkaliiliaid, daaliaid, hortensiaid ja väikestele rohenäppudele on oma herne-salati-kale-tillikast.