Maakodu reis viis Lõuna-Inglismaale, imetle fotodelt kauneid aedu!
Maakodu suur aiareis toimub 14.–21. juunini ja viib aiahuvilised Lõuna-Inglismaa kuulsatesse ja kaunitesse aedadesse. Anname siin ülevaate toimuvast.
Maakodu reisiseltskond jõudis õnnelikult Inglismaale, esimesel päeval külastasime maailmakuulsat 500-aastast Hampton Court Palace lossi ja aeda. Lossis elasid Henry VIII, tema naised ja lapsed.
Lossi aed rajati 1702. aastal, seal on mitmeid erinevaid aedu, sh purskkaevude ala, tiigiaed ehk maapinnast allpool olev aed, roosiaed, köögiviljaaed, regulaaraed, privaataed jne.
Muu hulgas kasvab selle lossi aias 250-aastane ja maailma suurim hiiglaslik viinapuu, mille viinamarjasaak on umbes 300 kg.
Kolmapäeva õhtuks jõuame ülikoolilinna Oxfordi.
Reisi kolmas päev
Reisi kolmandal päeval sõitsime Oxfordist ajaloolisse Cotswoldi piirkonda. Jalutasime imeilusas keskajast pärit turulinnas Chipping Campden, mis sai kuulsaks villakauplemise kohana. Selle küla vanim maja pärineb juba 1300 aastast.
Seejärel käisime Hitcote mõisa aias, mis on üks kauneimaid Arts and Crafts aiastiili näiteid Inglismaal. Aia lõi 1907. aastal Lawrence Johnston, praegu haldab seda National Trust ehk heategevuslik ühing, mis tegelen nii muinsuskaitse, arhitektuuri kui ka looduskaitsega. Too ühing taastas selle aia 2000ndatel täpselt sellisena, nagu see oli 1930ndatel aastatel.
Kogu Maakodu reisiseltskond oli lummatud selle aia ilust ja hunnitutest vaadetest. Oli, mida vaadata!
Käisime 170-aasta vanuses õlle pruulikojas Hook Norton Brewery, mis pruulib siiani õlut traditsiooniliste käsitööõllede meetodil. Tegemist on pereettevõttega ja esimesed õlled pruuliti siin 1856. aastal. Praegu on pruulikojal 36 pubi üle Inglismaa ja nende õlut eksporditakse märkimisväärses koguses Austraaliasse. Suhted Venemaaga on tänu Ukraina sõjale aga ettevõttel katkestatud. Selle pruulikoja kõige kuulsaim õlu on Red Rye, mis pälvis aastal 2015 maailma parima õlle tiitli.
Lisaks käisime kahes imelises külakeses - Bourton on the Water ja Bibury, mis on Inglismaa ühed kuulsamad.
Maakodu reisiseltskond on saanud Inglismaal tunda tõelist suvekuumust, temperatuurid ulatuvad siin 27-30 kraadini. Homme on oodata taas 30kraadist kuumust ja meil on ees Winston Churchilli sünnilossi Blenheimi palee ja Buscot pargi külastused, lisaks peatume kaunites külades Bilbury ja Castle Combe.
Põrgukuumusega maailma kauneimaid aedu vaatamas
Täna on neljas reisipäev ja päeval tõusis termomeeter üle 30 kraadi. Päike paistis lagipähe, jalad on pikkadest jalutuskäikudest maailmakuulsamates lossides ja aedades villi kõnnitud ning usinamad on saanud päeva lõpuks koguni 18 000 sammu!
Midagi pole öelda, Inglismaa lossid ja aiad on võrratud, nende ilu lummav ning mastaabid meie mõistes pöörased.
Just selline on ka Winston Churchilli sünnilossi Blenheimi ümbritsev maastik koos maaliliste vaadete, erinevas stiilis aedade ja skulptuuridega. Tegemist on kõige suurema eraomandis oleva paleega Inglismaal. Osa hoonest on privaatne ala, osa aga avatud külastajatele.
Kunagine Inglismaa peaminister Winston Churchill on siin sündinud ja ka siia maetud. Tema auks on rajatud memoriaalaed, kus lookleb sillutisega rada, millesse on kirjutatud tema elu tähtsündmused. Kividest rada on täpselt 91 meetrit pikk ja see tähistab Churchilli eluiga.
Aia loomine sai alguse juba 300 aastat tagasi ja kokku hõlmab see 50 hektari suuruse maa-ala. Blenheimi maastikuaia rajaja on Inglismaa aiakultuuri kõige kuulsam aednik ja maastikukujundaja - Lancelot Brown (1715-1783).
Siin töötab 11 täiskohaga aednikku ja 6 hooajalist aiaabilist. Mastaape aitavad mõista ka paar huvitavat fakti: hekke pügatakse siin 6 nädalat jutti ja muru on kokku niita 12 miili.
Kõikide reisiliste südamed võitis kahtlemata lossi roosiaed. Siin kasvab üle 1800 roosi.
Teise elamuse saime aga Buscot pargist, mille pärliks on inglise üks kauneimaid veeaedu, mille rajas 1904. aastal oma aja juhtiv regulaaraedade kujundaja Harold Peto.
Siinne nelja aastaaja aed, võrratud lillepeenrad, mille taustal on punasest kividest müürid, on tõeliselt lopsakad ja pilkupüüdvad. Põõsaste ja püsikute lehtede värv, hoolikalt valitud naabertaimed, õite struktuur ja värv, taimede rütm peenras – kõik see kokku on imetlusväärne ning pani südame põksuma igal aiahuvilisel.
Kuninglik Rosemoori aed
Maakodu reisiseltskond jõudis viiendal päeval Põhja-Devoni krahvkonda, kus külastasime Rosemoori võrratut aeda, mille pärliks on kuninganna ema roosiaed.
Rosemoor on üks viiest Inglismaa aiast, mida omab ja hooldab Kuninglik Aiandusselts. See 30 hektaril laiuv aed on kuulus oma eriilmeliste aedade galerii poolest. Siin esindatud nii sümmeetriliste kujunditega regulaaraed, vabakujuliste istutusaladega alad, veeaed, püsilillepeenrad, köögivilja- ja viljapuuaed, ürdiaed, ning muu hulgas hiljuti avatud uuest aiaosas, mida nimetatakse Cool Gardeniks.
Selle aiaosa kujundas Jo Thompson ning seal on rõhk taimedel, mille õite värvigamma on külmades toonides (sinised, valged ja pastelsed õied). Seda aeda ilmestab pisarakujuline tiik, mille ümbrus on kujundatud kaunite taimerühmadega. Vastukaaluks külmades toonides aiale on selle kõrval ka soojades toonides aed ehk Hot Garden, milles annavad tooni kollaste, oranžide ja punakate õitega õitsejad.
Jalutuskäik Rosemoori aias on iga aiasõbra unistuste rännak, sest liikudes mööda jalgradasid avanevad üha uued ja uued vaated ning aiasopid.
Ehkki siinne ürdiaed ja tarbeaed on omaette elamus, on selle aia tõelised staarid roosid. Nimelt on Kuninganna ema roosiaeda istutatud kaasaegsed roosisordid, mis on valitud lõhna, vastupidavuse ja värvi järgi. Teine roosiaed näitab külastajatele aga vanade roosisortide ilu. Seal on rooside partneriteks vertikaalselt kasvavad elulõngade postamendid, tähtputked, tõnnikesed, kortslehed, naistenõgesed jt.
Inglismaa suurim mudel
Meie vihmasesse ja tuulisesse päeva mahtus veel teinegi jalutuskäik Inglismaa suurimasse mudelkülla Babbacombesse. Inglased armastavad mudelkülasid ehitada ja neid võib leida ka väikestest maakohtadest. Babbacombe on aga tõeliselt pilkupüüdev ja tundub, nagu oleks sattunud tõelisesse muinasjutumaailma.
Mudelküla hõlmab 2 hektarit ja selles ei ole mitte ainult väikesed majad, mõisahäärberid, tehased, kauplused, staadionid, raudtee ja muud ehitised, vaid ka värvikas aed, kus on esindatud eelkõige okaspuud, aga ka suvelilled ja püsikud. Seda aeda hooldab aednike meeskond ning taimi uuendatakse igal aastal. Puud ja põõsad on proportsioonis hoonete mõõtmetega. Selles aias on ligi 13 000 miniatuurset inimest. Ehkki Babbacombe on iga lapse unistuste koht, leidub siin vaatamist ja humoorikat inglaslikku nalja ka täiskasvanutele.
Ebamaine Edeni aed
Maakodu reis jätkub Edeni aia külastusega. Tegemist on botaanikaaia ja teemapargiga, mille rajas hüljatud savimineraali karjääri üks jonnakas Hollandi juurtega mees - Tim Smit. Ta avastas selle karjääri 1990ndate keskel ja tema vaimusilmas kerkisid mitmekümne meetri sügavusse auku maailma suurimad kasvuhooned ja maailma taimestikku tutvustav liigirohke aed.
Tim Smit oli oma „endises elus“ poppmuusika plaadiprodutsent, õppinud arheoloogiat ja antropoloogiat ning tal oli suur soov oma elu muuta.
Nagu ikka taolistel puhkudel, olid ka kohalikud Cornwalli elanikud Smiti pöörasele ideele vastu ja pidasid teda hulluks. Hulljulgeks ideeks raha saamine osutus keeruliseks. Aastatuhande vahetusel kogunes millenniumikomisjon, kes otsustas milliseid projekte ja kui palju rahastada, jättis Smiti n-ö ukse taha.
Aga Smit ei heitunud, vaid alustas vaikselt projekteerimist. Tema idee oli ehitada erilise konstruktsiooniga tohutu suured läbipaistvad kuppelkasvuhooned. Arhitektiks valis ta Nicholas Grimshaw, kes on projekteerinud ka Waterloo raudteejaama.
1997. aastal otsustas nn millenniumikomisjon anda Smiti ideele Edeni projektile ligi 37 mln naela ja ehitustööd algasid.
Edenis on kolm hiiglasikku kuppelkasvuhoonet ehk bioomi. Need on ehitatud nagu ämblikuvõrk, tellingute ja varraste abil. Ühes kasvuhoones on ligi 100 000 varrast. Kuplit kattev läbipaistev materjal on polümeer, mida tuntakse lühendina EFTE. Kupli iga hulknurk on justkui õhku täis kolmest plastikkihist padi. See materjal on klaasist 100 korda kergem.
Smiti idee oli ka see, et Edeni projektist saab haridusliku eesmärgiga koht. Kõike saab siin maitsta, kogeda, nuusutada ja katsuda.
Edeni projekt võtab enda alla 15 hektarit maad. Kuppelkasvuhoonetest suurim on troopika- ehk vihmametsabioom, selle kõrval asub aga Vahemere-bioom. Kasvuhoonetes on vastavalt selle kliima taimed, killukesed sealsete rahvaste elust-olust. On mastaapsed õuealad, kus saab õppida tundma nii taimi, kliimat, elusorganismide omavahelisi suhteid ja kliima muutumist maal.
Uhke kasvuhoonete galerii Victoria aegses aias
West Dean Gardeni uhkuseks on 13 uhket Victoria aegset kasvuhoonet, milles kasvavad nii õitsvad lilled, erinevad köögiviljad kui ka eksootilisemad puuviljad.
Eelviimane reisipäev viib meid Suurbritannia ühte paremini taastatud Victoria ajastu aeda, mis on rajatud West Deani mõisa juurde juba 17. sajandil.
Selle aia kõige uhkemaks vaatamisväärsuseks on kaunid kasvuhooned, mis on tänaseks taastatud ja saanud oma algupärase väljanägemise. Kasvuhoonete ehitusviisi sai igaüks uurida, sest need on erinevad ja valminud omaaegsete meistrite kätetööna. On triiphooneid, mis olid poolenisti maa sisse ehitatud ja neid, mille vundamendiks on laotud punased silikaatkivid. Kasvuhooned vajavad erilist hoolt ja näiteks iga nelja aasta tagant värvitakse need taas valge värviga üle. Et aga haigused ja kahjurid ei leviks, tuleb aednikel igal talvel need käsitsi puhastada ja kahel aednikul kulub 13 kasvuhoone korda tegemiseks kaks kuud.
Mõisaaias on rõhk köögiviljadel, siis kasvatatakse kartulit, kapsast, kaunvilju, salateid jm. Kõrgete kivimüüride äärde on rajatud samuti peenrad. Müürid salvestavad soojust ja nii saavad seal kasvada ka pisut soojalembesemad kultuurid.
Selles aias on ka suur õunakollektsioon ja äärmiselt muljetavaldav, 100 meetri pikkune pergola, mis on kujundatud Edwardi ajastu stiilis. Pergola on ääristatud erinevate ronitaimedega, seal kasvavad magnooliad, elulõngad, roosi- ja kuslapuu sordid.
Aed, milles käivad inspiratsiooni ammutamas ka aiakujundajad
Meie viimasesse reisipäeva mahub veel üks aed ja see on Suurbritannia Kuningliku Aiaseltsi pärl – Wisley aed.
Wisley aed on üks esimesi, mis rajati kuningliku aiaseltsi poolt juba 1880. aastal. See aed on inglaste lemmikpaik, aga maailmas üks tuntumaid. Siia tulevad inimesed oma piknikukorviga ja võtavad erinevates aiasoppides aega vaateid nautida. Nagu ka teistes aiaseltsi omanduses olevates aedades, on ka siin oluline roll õppetegevusel ja haridusel, mistõttu kohtab siin nii laste kui ka täiskasvanute õpigruppe.
Wisley aed võtab endal alla 100 hektarit, nii et siin võib käia korduvalt ja korduvalt, et vaadata ära kõik aia osad. Lisaks püsikupeenardele on siin alpiaed, taluaed, roosiaed, müüridega piiratud aed, looduslik aed jpm.
Tohutus katedraali meenutavas kasvuhoones on maailmatasemel troopiliste taimede kollektsioon. Kasvuhoone on kümne tenniseväljaku suurune ja 12 meetri kõrgune.
Wisley aed oli meie viimane külastuspaik ja lõpetas reisi meeldejäävate ja ilusate vaadetega.
Särtsakas ja staažikas bussijuht Michell, kes reisi viimastel päevadel meiega koos ühest linnast teise rändas, hotellis elas ja ühel hommikul oma reisikohvri maha unustas ning me bussiga otsa ringi keerasime ja selle ära tõime, üllatas meid kommidega ja palus kõiki pildile. Nimelt kogub ta reisiseltskondadest, keda ta on aastakümnete jooksul sõidutanud, fotosid oma isiklikkusse albumisse.
Meie seitsmepäevane rännak Suurbritannia aedades ongi lõppenud. Oleme õnnelikult tagasi Eestis, hing täis inspiratsiooni ja ideid, mida kõike võiks oma aias teha.
