Astelpaju on justkui imerohi ja seda tasuks koju varuda

Eestis kasvatatakse astelpaju kultuurtaimena. Astelpajuistandus on lummav: hõbehallide puudega salu, täis kuldkollaseid, oranže ja päris punakaid marju, iga sordi marjad eri värvi.

Minu esimene kokkupuude astelpajuga oli veel sügaval nõukogude ajal. Siis oli meie külmkapis salapärane pudelike sildiga „облепиха„, hiljem sain teada, et see tähendabki vene keeles astelpaju. Ema räägib, et tema elus oli aeg, mil tekkis suisa valgeveresuse moodi tervisehäda, mida arstid sugugi ravida ei osanud. Siis aga lubas keegi vene teadlane ühel jõhvikakonverentsil, et saadab talle astelpajuõli. Salapärane pudelike tuligi ja kui selle sisu sai manustatud, oli ema haigusest tervenenud. Sestap on igasuguse nõiajoogi hüüdnimi minule ikka „oblepihha“.

Ja imet ta teeb, eriti soodustab luude kokku kasvamist. Olen näinud, kuidas ühel üle kaheksakümnesel Võrumaa naisel paranes neid marju süües puusaluumurd ja vahel jukerdama kippuv mälugi lõi selgeks.