Astelpaju on justkui imerohi ja seda tasuks koju varuda

Minu esimene kokkupuude astelpajuga oli veel sügaval nõukogude ajal. Siis oli meie külmkapis salapärane pudelike sildiga „облепиха„, hiljem sain teada, et see tähendabki vene keeles astelpaju. Ema räägib, et tema elus oli aeg, mil tekkis suisa valgeveresuse moodi tervisehäda, mida arstid sugugi ravida ei osanud. Siis aga lubas keegi vene teadlane ühel jõhvikakonverentsil, et saadab talle astelpajuõli. Salapärane pudelike tuligi ja kui selle sisu sai manustatud, oli ema haigusest tervenenud. Sestap on igasuguse nõiajoogi hüüdnimi minule ikka „oblepihha“.