Aedniku öökapiraamat | Ulrica Nordström „Sammal“

Nüüd, kui järjekordne kuum ja kuiv suvi on seljataha jäänud, on paras aeg aiahooajast kokkuvõtteid teha.

Ulrica Nordström

SAMMAL

Avasta. Kogu. Kasvata

Metsast aeda: teejuht sammalde salailma

Kirjastus Hea Lugu, 2021

Julgen arvata, et hiljemalt augusti keskpaigaks laius nii mõneski aias rohelise muru asemel krõpskuiv kollakaspruun väli. Eriti just neis kohtades, kust on igal kevadel samblaeemaldajaga raevukalt sammalt välja kratsitud.
Kuumusest, kuivusest ja liiga usinast niitmisest hinge heitnud murutaimed ei kipu uuesti rohetama ka siis, kui saavad kaela sahmaka vihma või kui aiaomanik loksutab neile kastekannust veidi vett. Aga ehk oled märganud, et mõned maalapid, mis põua ajal viimastena luitunuks tõmbuvad, muutuvad tänu väikseimalegi vihmasabinale nagu imeväel pehmeks roheliseks vaibaks? Muidugi oled, aga sa ei tea, miks see nii on. Ma võin öelda: seal kasvab peale murutaimede ka samblaid ja samblikke. Võib-olla tasuks nüüd lõpuks oma seniseid aianduspõhimõtteid veidi ümber mõtestada ja edaspidi loodusega vähem vägikaigast vedada? Kui ikka sammal on jonnakalt igal kevadel jälle platsis, siis ju on see tema kodu. Veelgi enam, äkki tasuks metsikut loodust veidi tagant utsitada, et sammal ise sinu aeda koliks.

Suurepäraselt aitab sammaldega sina peale saada Ulrica Nordströmi raamat.

Sissejuhatuses kirjeldab autor sammalde põnevat hingeelu niimoodi:

„Paljud, keda kohtan, ei suuda mõista, mida nii erilist ja hämmastavat on sammaldes. Nende jaoks, kes neid aga armastavad, esindavad nad aja kulgemist, pehmust, loodust, stabiilsust. Mõned räägivad sammalde mängulistest vormidest, struktuuridest ja värvist. Nende võimest levida ning hästi edeneda kohtades, kus vaid mõni üksik taim suudab ellu jääda.“

P S. Ka neil, kelle aiakirg piirdub vaid toataimedega, on kasulik sammalde hingeellu süveneda. Selgub, et miniatuurseid samblaaedu saab edukalt pidada isegi toatingimustes.