Kiika kööki ja tuppa! Tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi
Eesti vabaõhumuuseumi nelja korteriga kahekorruseline silikaatkividest kolhoosimaja on Eesti maa-arhitektuuri osa ja sääraseid võib leida igast Eesti paigast: vanadest mõisakeskustest, alevitest, küladest, aga eriti ühismajandite lautade ja sigalate juurest.
1950. aastatel hakati tegelema maapiirkondade elamuehitusega. Tüüpprojektide järgi kerkisid alguses väiksemad neljakorterilised, hiljem suuremad betoonplokkidest kortermajad töölistele. Aastatel 1958–1962 oli levinuim Boris Mirovi tüüpprojekt nr 61, mille järgi ehitati ligi 32% maapiirkondade kortermaju.
Ka Eesti vabaõhumuuseumi kortermaja on ehitatud sama projekti järgi 1964. aastal Valga rajooni Järvesalu kolhoosi Räbi küla Sookuru lauda töötajatele. Hoone toodi Tallinnasse 2019. aastal.
Neli korterit sisustati ajastutruult, nad kätkevad eestlaste eluolu läbi 60 aasta ja igaüks neist räägib oma loo seal elanud inimestest. Külastajad näevad, kuidas elati 1960ndatel, 1970ndatel, 1990ndatel. Viimane korter aga näitab, kuidas käib elu sellises korteris tänapäeval.
Õues on sisse seatud nostalgiahõnguline garaaž, saun ja puukuurid. Ei puudu ka pesukuivatuse koht, suure rehvi sisse tehtud liivakast, lillepeenar, aiamaa ja kasvuhoone.
Loe ka tänapäeva maaelust - Endine kulturist elab koos viieaastase tütrega enda ehitatud suitsusaunas