Anna teada, kuidas oled kriisiks valmistunud või mõnes varasemas hakkama saanud!

Viimastest kümnenditest mäletame tohutut lumetormi Padaorus, üleujutust Pärnus ja tormi Võrus. Tormid on saanud iga-aastaseks nähtuseks üle Eesti nagu ka kuumalained ja ootamatult maha sadanud lumehanged.

Eesti Rahva Muuseum koos Päästeameti ja Naiskodukaitsega kutsub üles jagama lugusid, fotosid ja esemeid sellest, kuidas inimesed erinevates kriisides on hakkama saanud ning mil viisil osatakse täna nutikalt ohuolukordadeks valmis olla. Kogutud lugudest koostatakse näitus, mida saab ERMi vaatama tulla käesoleva aasta novembris.

Kui oled olnud ükskõik millisel põhjusel hädaolukorras, siis saada oma hakkama saamise lugu. Mis täpsemalt toimus, mis sind selles olukorras aitas ja mida tagantjärgi targemana teisiti teeksid? Elulisi kogemusi hakkamasaamisest on täna meieni kindlasti jõudnud ka läbi sõprade Ukrainast, jaga ka neid.

ERMi direktor Kertu Saksa sõnul on rasketes oludes ellujäämine meie rahvuskultuuri osa, kust materjali leiab nii pärimusest kui tänapäeva argielust. „Kogemuste talletamine ja näituseks kujundamine saab olema põnev protsess ning kindlasti on oodatud just kõik need nutikad peedist pesumasinad, mis inimesi hädas on aidanud,“ lisas Saks.

„Hädaolukordades on kinnitust saanud tõde, et valmis olles on toime tulla kergem. Seda nii hädasolija kui ka päästjate seisukohalt vaadatuna,“ lausus Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala ning lisas, et kriisi- või hädaolukorra võivad põhjustada nii tormid kui üleujutused, tulekahjud ja reostused. Kuid samuti välised agressioonid, sh küberrünnakud jne.

Naiskodukaitse arendusspetsialist Elisa Jakson rääkis, et inimeste teadlikkus valmisoleku vajalikkusest on iga aastaga kasvanud, kuid seda paljuski seetõttu, et olukordi tuleb ette järjest enam, olgu selleks siis tormid, lumetormid või kuumalaine. „Kuidas toimida, kui ühendus maailmaga on katkenud, kuid kraanist vett ei tule, pikemaks ajaks kaob küte või võimalus sisse lülitada elutähtsad seadmed? Need on reaalsed olukorrad, mis on pannud toidu- ja joogivarude tähtsusest aru saama ning Ole valmis! nõuande äppi omale alla laadima,“ lisas ta ja märkis, et seepärast on inimeste kogemused ohuolukordadeks valmistumisest kuldaväärt praktiline info.

ERM ootab kuni 31. oktoobrini lugusid rahvalood.ee kaudu elektrooniliselt või kohapeal. Lugusid oodatakse kolmel teemal:

• vanavanemate lood minevikust,

• meie tänased tormi- ja üleujutuste kogemused,

• näited inimeste ohuolukordadeks valmistumisest täna.

Lisa võimaluse korral foto, video või oma käega tehtud joonis. Kõik nutikad seadeldised on oodatud eksponaadiks.

Kirjuta sellest, kuidas sina või mõni su tuttav täna on valmistunud olukordadeks, kui kodust lahkuda ei saa, puudub elekter ja veevarustus, mobiilside ja transpordiühendus ei tööta. Kirjuta, mida oled varunud ja kuidas hoiustad. Kas ja kuidas oled oma kodu kohandanud, muutnud planeeringut või teinud ehituses muudatusi, et kriisi korral sooja hoida, ühendust pidada või varju minna? Millise uuendusliku lahenduse või innovatiivse seadeldise on välja töötanud su nutikas sõber või ehitanud kuldsete kätega naaber?

Oodatud on ka lood minevikust, mida oled kuulnud oma vanematelt või vanavanematelt, kuidas saada sooja, varuda vett ja toitu, kutsuda abi ja minna varju. Äkki on mõne jutuga kaasas käinud ka isetehtud seadeldis, peidik või toidusalv, mis toimis kui külmkapp ning mida kuuri alt tänini otsida võiks või üles saaks tähendada?

Nende lugude, fotode ja esemete saatjatele, mis saavad valitud ERMi näitusele, pannakse välja auhinnad.

Loe lähemalt lugude kogumisest ja lisa oma kogemus SIIN.

Loe lisa portaalist Ole valmis! millised on hädaolukorrad, milleks tasub valmistuda. Lae alla äpp Ole valmis!