MÕTISKLUS | Kuidas kilpjalg kõrvitsataldrikusse astus

Auklikuks näritud, päikesest põlenud, külmavõetud ja vihmast räsitud – aga ikkagi ilusad!

Et kuidas kilpjalg taldrikkõrvitsasse astus? See on pikk jutt, kuid pimedasse novembriõhtusse, hingedeaja küünlavalgusesse mahuvad juba ka pikemad jutud ja nokitsemised. Taustaks paneme käima Lenny Kravitzi loo „It ain't over til' it's over...“, lonksame kõrvale kuuma õunamahla ja hammustame peale kaneeli- või kardemonisaia.

Kõik algas juba kevadel, kui perepoegade lasteaiakaaslased õuesõppe raames meil külas käisid. Vaatasime, kuidas lillepõllul elu tärkab, kuidas väikesesse kasvuhoonesse saab tekitada käepäraste vahenditega palju kasulikku „riiulipinda“, sõime spinatit ja jõime teed. Lõpuks külvasime üheskoos suvikõrvitsa ‘Terminator’ ja taldrikkõrvitsa ehk patissoni ‘Disco’ seemneid. Kõik said näpud mullaseks.