LOODUSAIA TAIMED

Toimetanud Noel Kingsbury

Kirjastus Hea Lugu 2021

Ehkki looduses liikudes näeb ka hilissügisel küllaga värve, vorme ja toredaid vaateid, valitseb kurb meeleolu sellistes aedades, mida kirjeldatakse raamatu peatükis „Sünge?“ leheküljel 222.

Kui külmad hävitavad viimased õied, algab paljude inimeste jaoks aasta kõige süngem periood. Koltunud taimed lõigatakse maha, kulu riisutakse kokku ja kogu suvine ilu rändab komposti või lõkkesse. Tulemuseks on laastatud maastik, mis asub rinda pistma vihma, tuule, külmade ja pika laastava talvega. Tõeliselt sünge.
Eriti sünge on see neile lindudele, kes on talvituma jäänud. Nad väldivad taolisi aedu iga hinna eest. Seal ei leidu midagi söödavat. Sünge on see ka aia omanikule, kes peab järgnevad kuud istuma selg akna poole, sest aias pole mitte midagi huvitavat näha.

Raamat „Loodusaia taimed“ on abiks neile, kelle jaoks sügisest kevadeni „aias midagi ei ole“ ja kes peavad seda paratamatuks. Tegelikult, nagu mõlemad raamatu autorid on ka praktikas näidanud, saab aed olla igal aastaajal pilkupüüdev. Selleks tuleb tunda oma aia olusid ning valida oludega sobivad taimed ja üksteist toetavad kooslused.

Siis leidub aias tegelasi, kes esinevad aiaansamblis taustalauljatena, kes põristavad aeg-ajalt jõuliselt trummi, kelle kanda jäävad pikad improvisatsioonilised soolod ja kes on ühel või teisel ajavahemikul silmipimestavad staarid. Need tegelased on suur hulk püsililli – põnevaid ja iseseisvaid, kes ei vaja erilist poputamist, tunnevad oma kohta taimekoosluses ja esitavad oma rolli vankumatult. Püsikute tundmaõppimisest saab alguse sinu aasta läbi ilus ja loodusliku ilmega aed.