Muutused Eesti kodudes - praeguseks on ühe inimese kohta keskmiselt 30 ruutmeetrit pinda

Eesti elanikud elavad üha sagedamini eramajades ning ka eluruumide tehnovarustatus on väga hea. Seda, kuidas on Eestis elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud, uuris rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Vabadussõja järgselt elas suurem osa eestlastest (ca 70%) maal võrdlemisi tagasihoidlikes talumajades: puudus elekter, veevärgist rääkimata, oli ka muldpõrandaga maju. Linnades oli üksikuid uhkemaid ehitisi, aga valdavalt olid needki elektrita ja mugavusteta. Aeg oli selline.

Siis aga algas võrdlemisi kiire areng: paljud uusasunikud said riigilt maad ja ka ehitustoetust. Kerkis rohkesti uusi majakesi. Ka neis polnud veel vett ega elektrit, kuid tubades oli laudpõrand ja köögis pliit, aknadki tehti varasemast märksa suuremad. Kolmekümnendatel aastatel hakati suurt tähelepanu pöörama kodukultuurile, eluruume ehiti käsitööga ja rajati ilu- ning viljapuuaedu. Pesemiskohaks oli aga endiselt saun ja vett saadi pumba või vinnaga kaevust.