Hambutu Oravanottija ehk viis aastat kõuts Peetri elust

Kass Peeter oli minu suur sõber ja näriliste suur vaenlane. Aga iga loomaomanik seisab kord kurva valiku ees: kas ravida veel või lasta sõbral minna.

Peetri kohta teati varjupaigas rääkida vaid niipalju, et kuskilt Lõuna-Eestist on ta pärit ja ilmsesti umbes kuus aastat vana. Hingehaavu ei paistnud tal esialgu küll olevat.

Kõuts ronis kodus kohe puurist välja ja läks majapidamisega tutvuma. Pere senine ainus kass, punane Paul, ronis pahaselt susisedes diivani seljatoele. Peeter vaatas alt vastu, liigutas laisalt vuntsi ja viskas end rahulikult külili.

Hilisõhtul panid kassid ninad kokku ja kõigi üllatuseks ei tulnudki neil ühtki tüli ega maadejagamist. Juba mõne nädalaga said nad nii suurteks sõpradeks, et magasid külg külje vastas.