Õlelilled on värskena kaunid, kuid kuivatatult pärgades ja kimpudes imeilusad
Ajas rännata aitavad unistused ja mälestused. Vaatad taime mõnda aega tähelepanelikult, ja juba oledki põlvepikkuse iseenda kõrval. Vanaema juures, nina vaevu aknani ulatumas, varbad villasokkides. Jäälilledega kaetud topeltakende vahel on puuvillavatt ning oranžid ja kollased õlelilled.
Suvel saatis kolleeg mulle Pariisist fotod Guerlaini esinduspoe vaateakendest, kus peened parfüümipudelid olid viisakalt õlelillede vahel reas. Rehetarest memme-taadi kummutilt Pariisi moetänavale? Kuidas see juhtus?
Mullu suvel lasin end ära võluda pärlmutterroosa õiega hariliku õlelille ehk kattelehise käokulla sordil ‘Swiss Giant’. Just elusa õiena andis ta mu valgetes toonides kimbule palju elamuslikkust juurde. Kiindumus on kasvanud vaimustuseks, mille tulemusena ootavad kevadel külvamist kaheksa õlelilleseemnete pakki, kus on sorte klaarvalgest kirsipunaseni, pärlmutterroosast põletava oranžini.
