Kassi üürija: ahvivaimustuses kassi- ja koeraomanikud on ebameeldivad

Loomaomanik minetab igasuguse kriitikameele, kui seltskonnas tuleb juttu lemmikutest. Ta latrab laialt ja tüütult. Ja mis eriti õudne – näitab telefonist pilte.

On üsna tüütu, aga paraku levinud nähtus, et mõnel töllerdab kodus mingi kass või koer. Peremees või -naine ei mõista, et soe suhe võiks jääda tema ja selle looma vahele. Mina isiklikult katsun kassist rääkimisest hoiduda. Ma ei lange vaimustusest põlvili, kui kusagil mingi kass tuima paneb, videod vurrukeste kangelastegudest mind ei eruta. Ahvivaimustuses kassi- ja koeraomanikud on ebameeldivad.

Seda arvan mina, kaine kassiomanik. Õigemini üürnik. Ma üürin kassi, sest ametlikult kuulub ta kasside turvakodule. Üürikassi nimi on Ronja (olenevalt tema käitumisest kas Ronjake, Rontšik või Ronja the Rotihammas, Kurikael, Suslik) ja olen otsustanud säilitada tema suhtes selget meelt. Vähesed on teda näinud, ammugi mitte tema pilte. Ja ma ei heldi, kui ta mind üsna tigedalt põrnitseb, tekitades mus aeg-ajalt mõningast ebamugavustki.