„Kindlasti olnuks odavam see vana maja maha lammutada ja uus ehitada,“ kinnitavad Siret ja Joel kui ühest suust.

Siret ja Joel tutvusid kümme aastat tagasi. Juba siis rääkis mees oma unistusest – isiklikust maakohast. Paar aastat hiljem jäi ta silm peale sellele talukohale.

Paik oli räämas – küün, laut ja saun kokku kukkumise äärel –, ent avarus ja privaatsus võlusid paari jäädavalt. Vanal taluhoonel on ligi 115aastane ajalugu, nii et uute omanike käsi ei tõusnud seda maha lõhkuma.

Sauna ehitades otsustas Joel ühendada vana uuega – hoone südameks on arhailine saun, mille ümber on ehitatud avar ja uus tuba, lae all ööbimiskohad külaliste jaoks.

Siret ja Joel koos lastega, taamal paistab nende tore saunamaja.

Kes on suvel autoga Alavere ja Rasivere vahet sõitnud, on tõenäoliselt tee ääres märganud uhket lilleaeda. See on Loo talu Elurikkuse aed, mis võitis tänavuse konkursi aia kategoorias.

„Sirelite õitseajal hakkavad autod tee ääres kinni pidama. Alguses ma arvasin, et masinaga on midagi juhtunud ja vajatakse abi. Aga olid hoopis aiahuvilised,“ räägib Loo talu perenaine Helve Vaarmann.

See, et tulevane aed hakkab kandma Elurikkuse aia nime ja ideed, oli Helvele küll algusest peale selge. „Mul on eriline laps, aga tal on suur loodusehuvi – talle meeldivad putukad ja konnad, nende seltsis võib ta pikalt aega veeta. Lisaks tegeleb ta linnuvaatlusega. Seepärast tahtsingi, et ka rajatav aed oleks neile tegelastele meelepärane. Veel andis tõuke see, kui ma kolm aastat kohalikus koolis lastele loodusainete tunde andsin. Siis ma järsku avastasin, et isegi maalapsed ei tunne meie kohalikke taimi. Tundus hea mõte rajada selline õppeaia moodi koht, kus saaks ekskursioone vastu võtta,“ selgitab Helve.

Elurikkuse aia perenaine Helve Vaarmann.

Kauneim kõrvalehitis on Krista ja Tarmo Varuli Tuuliku talus, Palutaja külas Kanepi vallas Põlvamaal.

„Kui tahad abikaasat kodust ära, siis ehita talle õuele keraamikamaja!“ naljatab Tarmo.

Kõige uuem ehitis, kui nii võib üldse öelda, sest tegu on ju vanade kivimüüride ja vana aidaga, on Krista savikoda. Kivimüürid olid siin seisnud juba aastakümneid, kuid vana ait toodi Uue-Antslast. Ait ootas kümmekond aastat kokkupandult, kuni sai 2016. aastal uue elu savikojana. Palkhoone pandi püsti olemasolevate müüride peale ja nii on hoonel kokku koguni kolm korrust!

Tuuliku talu kõrvalhoonel on kokku kolm korrust.

Liia Moorits ja Raivo Rebane on nelja aastaga loonud omale muinasjutulise kodu. Tee selleni, kuidas inetust pardipojast luik sai, oli täis ootamatusi ja takistusi aga ka nalja ja naeru.

„Teised reisivad, aga meie ei taha üldse kuhugi minna, nii hea on kodus olla. Ja ehitada!“ ütleb Liia.

Liia Mooritsa ja Raivo Rebase maakodu Kehtna vallas Raplamaal.

Põdra talu perenaine Aasa Põder on viimased 25 aastat koos tütarde ja nende abikaasadega pühendanud esiisade talukoha taastamisele. Viimati renoveerisid nad kunagise laudakompleksi, millest on saanud modernse ilmega puhkeala.

Põdra talu terrass ja selle taga vana lauda ühes otsas asuv suveköök.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid