Äärmuslikud ilmaolud ja õnnetused sunnivad meid mõtlema asjadele, mille peale varem ei osanud tullagi. Mis juhtub siis, kui kodudest kaob elekter, paljudel koos sellega ka küte ja vesi? Nagu tormisilma sattunud Saare- või Hiiumaal, kus välikemmergust sai luksushoone ja puupliidist elupäästja. Nagu üks kange saarenaine ütles: pesuvett saab ka lund sulatades! Aga on teil varutud piisavalt joogivett? Õppetunde on jagatud meile eelmisel aastal kuhjaga – nii sõjaõuduste kui ka tormikahjude kaudu.

Meie pere alanud aasta keskmeks saab majaehitus. Elu on veeretanud meie teele võimaluse taastada saja-aastane maja, aga kuidas täpselt, selgub enamasti alles tööde käigus. Nüüd, mil elumaja on palkideni paljas, tuleb hakata kõike otsast ehitama. Uus pliit ja soemüür on valmis, põrandaküte betooni valatud, uus vahelagi tegemisel, kõike tuleb hakata uuesti looma. Sellest saab meie elu üks suuremaid õppetunde, pärast mida pole ilmselt miski enam ületamatu. Juba registreerisin end külaseltsi korraldatud pahteldamiskoolitusele, sest maalritööd ootab ees kõvasti. Samuti tahaks osata laduda sirget ja ilusat telliskivimüüri ning plaatida, õppida käsitsema erinevaid tööriistu.

Kui vaatan sotsiaalmeedias oma sõbralisti, siis õppimine ongi popp. Paljud tuttavad on teinud kannapöörde, läinud õppima kunsti, disaini, tekstiili- ja käsitööd või metsandust jms. Neid, kes on osalenud mõnel lühemal koolitustel või teinud näiteks veokijuhi loa, ei jõua kokku lugedagi. See on lahe, sest uued oskused teevad meele rõõmsaks ja maailma avaramaks.

Ja mis see elu muud ongi kui üks suur ja kestev õppetund. Katsumused tuleb mõelda väljakutseteks, mured võimalusteks.

Lugeja kirjutab

Tere!

Loen Maakodu tavaliselt kaanest kaaneni läbi. Väga huvitav ja õpetlik ajakiri. Seekord meeldisid enam lood „Jõulunostalgia Norra maakodus“, „Meie puhkame ehitades“ ja lugu kass Peetrist. Meil on ka kass – proua Mimi –, kes on juba 18aastane, kuid üsna tragi veel. Peetrist on kahju, ja tema perest.

Viive Tamm

***

Minu lemmiklugu oli „Suvelilled talvekuul, õlelilled jõulupuul“. Sain nii mõndagi uut teada õlelilledest. Külvasin ka ise kevadel õlelilleseemneid, kuid kahjuks õitsemiseni nad ei jõudnud. Arvatavasti mõjutas liigne päike ja suvine kuivus.
Ka oli hea meisterdada jõulutähte teie õpetuse järgi. Meenusid ka teised paberist tehtud jõuluehted – ketid, laternad jm – mida sai palju aastaid tagasi koolipõlves tehtud.
Alati loen suure huviga toiduretsepte. Kuigi mul endal on neid küllaga, leian ikka midagi uut, mida tahaks kohe proovida järgi teha.

Helve

***


Maire Aunaste imearmas kodu Portugalis tekitas heas mõttes kadedust. Lugu kodu sündimisest teisel maal oli huvitav lugeda, ilusad pildid kodust ja võrratust Portugali loodusest andsid jutule palju juurde. Käisin ka ise sel aastal Portugalis.

Helen Ojakallas

***

Lemmiklugu oli Maire Aunaste Portugali maja ehitamisest. Maja ehitaja on minu poeg Jaanus Rohusaar, kes on elukutseline arhitekt.

Laas Rohusaar