Siis tuli 2008. aasta majanduskriis, Anzelika kolis Eestisse tagasi ja sukeldus Tallinna toitlustusärisse. Pealinnas töö rabamise kõrval veetis ta võimalikult palju aega kodutalus, et lagunema kippuvaid hooneid putitada ning ema ja onu abistada.

„Mul oli kogu aeg teadmine, et kunagi tulen siia elama. See on ju ikkagi minu kodu. Olen viies põlvkond selles talus,“ räägib ta. „Tallinnas elades oli mu kõige suurem hirm, kuidas ma maale kolides hakkama saan, linnas on ikkagi mugav elu ja kindel palk.“

Jaga
Kommentaarid