Mõtisklus | Kingin endale roosid, lumeroosid

Mäletate, kuidas Raja Teele Joosep Tootsiga kosjajutte ajades kõigepealt just iseennast Ülesoo perenaiseks pakkus? Milline lapsesuu! Elu on näidanud, et just lapse suust tarkuseterad kukuvadki. Korja vaid üles ja pane sobivasse substraati idanema!

Margit Kuus

Valin endale sõbrakuul tosina punase roosi asemel hoopis üheksa lumeroosi pealinna popist aianduskeskusest, kus nad „toalilledeks“ tituleerituna on saanud tubli allahindlusprotsendi. Muidugi, nad pole ju toalilled, lumeroosid on pikaealised ja kõrgelt hinnatud püsikud. Haaran taimekesed kaasa ja saaliteenindaja teeb vandeseltslaslikult silma – oled õigel teel!

Kodus sätin nad kultuurikihist puhtaks kraabitud kanatoidukünasse koos tamme- ja pärnaokste ning hiina siidpöörise õisikutega. Ja tõstan köögi akna taha. Muist lumeroose istutan näoga toa poole, teised vaatavad õue ja neid tervitan ma uksest sisse astudes. Praegu lihtsalt on see aeg, kus mul pole midagi seespool aknalaual vaadet segamas, aga juba märtsis täituvad kõik vabad pinnad külvi- ja istikukastidega.

Kommenteeri Loe kommentaare