Eva Luigas selgitab, miks varajane külv ei õnnestu

Paljudel rohenäppudel hakkavad sõrmed juba jaanuaris mulla ja seemnete järele sügelema. Kui külvitung võimust võtab, võivad veebruaris juba aknalauad potsikuid täis olla. Aga mõnikord kipuvad sellised külvid untsu minema. Miks?

Suurem külvihooaeg algab tavaliselt märtsikuus, kuid eriti pika idanemis- või ettekasvatusajaga liikide seemned tuleks mulda pista juba jaanuaris-veebruaris. Muidu ei jõua nad õigel ajal õitsema või vilja kandma hakata. Niisamuti tasub ülivarajasi külve teha köetavate kasvuhoonete omanikel, sest sellistes kasvuhoonetes saab hooaega alustada üks-kaks kuud varem.

Ehkki seemned on väikesed, pole need pisikesed tegelased sugugi rumalad. Isiklikust külvipraktikast võin kinnitada, et seeme teab väga hästi, mis olud ümbritsevas maailmas valitsevad. Kui ikka tingimused ei ole veel seemnetele idanemiseks sobivad, siis nad ei kavatsegi elumärki näidata, olgugi et on mulda pistetud.