Pilk ajalukku | Taludes võeti toolid igapäevaselt kasutusse alles 150 aastat tagasi
Kevadise suurpuhastuse ajal tasub pühkida tolm vanadelt toolidelt ja piiluda pööningule – ehk on kusagil veel alles vana tool, mille meisterdas kunagine taluperemees?
Enne vabrikumööbli võidukäiku 20. sajandi alguses valmistati kogu talus olnud mööbel ise või telliti kohalikult tislermeistrilt. Muu Euroopaga võrreldes võeti Eesti taluelamus toolid kasutusele võrdlemisi hilja, alles 18.–19. sajandi vahetusel. Enne seda olid rehetoas kasutusel madalad seljatoeta istmed ehk järid, seina külge ehitatud pingid ja lahtiselt seisvad pingid.
Esimesed toolid polnud mõeldud pereliikmetele igapäevaseks istumiseks. Eesti Rahva Muuseumi toolikollektsiooni üks vanemaid eksemplare on legendi järgi Jõhvi kihelkonnas valmistatud peiu järg, mille tegi Jüri Kriisk endise Mäetaguse valla Ratva külas umbes 1760. aastal.
Pulmade ajal istus peigmees linutuse ajal sel järil. Linutamine ehk tanutamine oli üks olulisemaid pulmarituaale, mille käigus pruut või nii pruut kui ka peigmees istusid toolil, mis võis olla selleks puhuks spetsiaalselt valmistatud pruuditool.