VÄRVID AIAS
Kirjastus Maalehe Raamat, 2002
See teos on julgustav teejuht nii neile, kes on taimekooslusi luues end rohkete reeglite järgimisega ummikusse mõelnud, kui ka neile, kelle loodud taimekompositsioonid on paljude kõrvaltvaatajate arvates „liiga julged, liiga värvilised või liiga valed“. Autor tutvustab istutusalade loomise puhul värvidega arvestamist ülimalt lustlikul, aga lihtsal ja arusaadaval moel ning näitab, et asi ei ole ainult õites ja nende värvis, vaid oluline on kogu taime vorm ja struktuur.
Tema õpetusi ja selgitusi toetavad rohked fotod. Kusjuures – ehkki fotonäidetes on Inglismaa kuulsad aiad, on võimalik enamikku neist taimekooslustest siinsetes tingimustes kasvatada.
On selge, et nüüdseks juba taevaseid aedu hariv aianduskorüfee suhtus aiakujundusse suure kirega ning soovis panna loovalt ja veidi isegi muretult asjasse suhtuma ka kõiki teisi aiandushuvilisi. Olgu selle kinnituseks siinkohal ära toodud paar tsitaati autori sulest.
„Kui anda ükskõik millisele värvile sobiv ümbrus, võib minu meelest seda kasutada koos suvalise teise tooniga. Tegelikult on välja mõeldud ka midagi, mida kutsutakse värvusringiks, kuid kuna mina pole sellest iial aru saanud, ei hakka ma ka sellel teemal arutlema. Teoreetiliselt peaks selle asja abil saama näidata, milliseid värve võib kõrvutada ja milliseid mitte. Minu meelest taolisest asjast erilist tolku pole ja seni olen ma päris hästi ka ilma hakkama saanud. [- - -] Bach teadis reegleid, kuid rikkus neid kõiki, kui selleks vajadus tekkis, ning just see teebki ta muusika isegi kaks ja pool sajandit hiljem sedavõrd kütkestavaks.“
Luban, et pärast selle raamatu läbitöötamist tunneb iga aednik end pilkupüüdvaid taimekooslusi kokku sobitades tuhat korda enesekindlamalt. Boonuseks hakkab ta aed varsti välja nägema veel ägedam, kui ta kunagi ette oskas kujutada.
