Malevlased rajasid Kaagjärve mõisa omanäolise roosiaia

Valgamaal Läti piiri ääres üsna kõrvalises kohas seisab uhke kiltkivikatusega mõisahäärber. Lüllemäe poolt tulija saab esmalt imetleda hoone suursugust vaadet läbi mõisaajast säilinud pärnaallee. Kohale jõudes püüab pilku ka malevlaste abiga rajatud roosiaed.

Kaagjärve mõis pälvis 2018. aastal kolme Balti riiki läbivas mõisatutvustusmängus suurima üllataja tiitli. Tuntust on aidanud suurendada nii kaunis arhitektuur kui ka iga-aastased roosiaia peod. Mõni aasta tagasi hoonele pandud kiltkivikatus on Eesti Mõisate Ühenduse sõnul arhitektuurihuviliste jaoks vaatamisväärsus omaette. Kiltkivikatuse taastamine oli mõisapere austusavaldus ajaloole ja häärberi arhitektile, sest samasugune katus kattis 1860. aastal ehitatud hoonet ka mõisnike ajal.

Mõisahärra Moritz Friedrich von Grote, kellele kinnistu enne 1918. aastal riigistamist kuulus, oli lihtrahva seas tuntud sõbraliku meele ja talunikesse lugupidava suhtumise poolest. Kohalikud talupojad kirjutasid mõisnikule üheskoos tänukirja.

2019. aasta juulis, kui hoone lagunemine oli peatatud ja enamik siseruume kauniks renoveeritud, hakkas mõisapere teostama oma ammust unistust: rajada professionaalse aiakujundaja abiga uhke roosiaed. Mõis on andnud aastaid tööd Valga Tankla õpilasmalevale.

Lisatud ka rooside hooldamise nipid!