Lilledest saab kokku panna elava taimepildi
Kevadpühad annavad ettekäände kodu kaunistada. Munade asemel maalin ma hoopis taimedega elavaid pilte ning riputan akna ette samblamunasse istutatud orhideed.
Eelmisel aastal oli Tartu botaanikaaias Madridi kuningliku botaanikaaia arhiivi kuuluvate detailsete ja otsekui muinasjutuliste taimeportreede näitus. Need valmisid 18. sajandil Lõuna-Ameerikasse korraldatud ekspeditsioonide käigus.
Sellest inspireerituna tahan ka ise eluslooduse tuppa tuua, et teda lähemalt vaadelda. Kevadpühade ajal tõid ka meie esivanemad vähemalt pajuurbadega oksad tuppa ja sättisid sinililled samblamättaga aknale. Viimase tõuke andis mulle see, kui ajakiri Garden’s Illustrated jagas vaimustust, et sajandeid tagasi, viktoriaanlikul ajastul moes olnud pot et fleur – lõikelillede ja potitaimede koos lilleseadesse panek – läheb jälle moodi. Kerkiski silme ette „elav pilt“, kus pildiraami sisse on kokku istutatud näiteks mõned sibullilled ja potiorhideed või ronitaimed ja nende vahel mõned sibulaga tulbid või nartsissid.
Praktiline inimene mõtleb kohe, et see on ju kaval kokkuhoiunipp, ühte ja sama potitaime saab eri seadetes taaskasutada, kui temaga ilusasti ümber käia.
