Eva Luigas: Kevadel on mida oodata!
Nüüd võib vist öelda, et talv on lõpuks möödas. Mina olin selles kindel juba märtsis, kui läksin ühel sulnil laupäeval suvila aiamaad üle takseerima.
Lumi oli peaaegu haihtunud, lind siristas ja päike soojendas ning endalegi aru andmata hakkasin, mantel seljas ja linnakingad jalas, peenraid korda tegema. Nelja tunni pärast avastasin end higise ja mullasena ja nentisin, et kingad enam linnakäikudeks ei kõlba ning järgmine töönädal tuleb kipitava kurgu tõttu tõenäoliselt pooltõbisena üle elada. Aga ma ei kahetse!
Kuna olin sügisel aias ette võtnud suuremat sorti ümberistutusi, oli tore avastada taimekesi siin-seal uutes kohtades tärkamast. Nad elasid talve üle! Kujutan juba ette, kui ägedad need uuendatud peenrad mul suvel välja näevad. Et efekt oleks täielik, talikülvasin massiliselt oma lemmiksuvelilli – mitut sorti pruudisõlgi ja kosmoseid ning argentiina raudürte. Pikin neid hiljem pundikaupa peenardele püsikute vahele suvist särtsu andma.
Mind ei heiduta isegi tõsiasi, et metskits oli mu kauni suurelehise hortensia julmalt ära püganud. Heakene küll, ju tal oli nälg. Õnneks said kõik sammasõunapuud, mida kitsed eelmisel aastal kõvasti rappisid, sügisel kaitsvad võrgud ümber ja suure tõenäosusega näen sel kevadel nende õitsemist ja hiljem ka tihedalt tüve ligi hoidvaid punapõskseid õunu. See vaatepilt on ootamist väärt!
Kui metskitsed on meie kandis hakanud linnastuma ja otsivad söögipoolist pigem aedadest, siis inimesed kipuvad järjest enam looduse heaolule mõtlema. Vähemalt mulle tundub nii. Ma ei tea enam kedagi, kes sooviks koduaias kasutada üksnes mineraalväetisi või sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Ikka proovitakse esmalt looduslikke variante ja üllatus küll – neist on abi. Ka näeb järjest enamate aiainimeste püüdu tarvitada vähem turbatooteid ning toota ja hoida ise aia kõige olulisemat komponenti – tervisest pakatavat mulda.
Mäletate, Maakodu peatoimetaja Kadri mainis märtsikuu juhtkirjas, et meid mõlemat on haaranud kompostimise tuhin. Mina hakkasin talvel linnakorteris tekkivaid toidujäätmeid bokashi-meetodil eelkompostima, sest ma ei raatsi neid enam prügifirmale tasuta ära anda. Eelkompostimine vähendab toidujäätmete massi ning kirjade järgi peaks see sügisel kogutud puulehtede ja kontorist hangitud kohvipuruga segatuna hiljem kompostris üsna kiiresti mullaks lagunema. Saab siis näha! Igatahes otsustasime Kadriga oma kompostiseiklused suve jooksul kirja panna ja pildistada ning sügisel neid teiega jagada.
Meil on oodata põnevat suve, soovime toimetusega sama ka oma lugejatele.
