Ostetud majaga saime kaasa hüljatud ja väärkoheldud koera. Mida teha?

Tavapäraselt algavad armastusest pakatavad koeralood pisikese karvakeraga, kes on oma suurte silmadega südamed sulama pannud ega ole uuele perele kahtlemiseks hetkegi jätnud. Meie pere lemmiku lugu on hoopis vastupidine.

Soetasime eelmise aasta suve lõpus endale uue maja ja saime võtmed kohe sissekolimiseks kätte. Pärast notarit rõõmsalt uude koju saabudes ootas meid peale talukompleksi ees ka õues lahtiselt silkav väike must koer. Olime teda maja vaatamas käies ka varem näinud ja teadsime, et loomake kuulus majas elanud inimestele. Koer oli siin juba tükk aega üksi olnud, söömata ja väga arglik. Tema eelmised omanikud lihtsalt jätsid ta maha.

Eelmise elaniku asju majast välja visates leidsime koera passi ja saime teada, et tegemist on emase üheksa-aastase Murkaga. Esimese nädala veetis Murka õues, peaasjalikult sissesõiduteed põrnitsedes ja öösiti haledalt ulgudes. Väljas oli soe ja maja uksed pidevalt pärani avatud, kuid koer ei tahtnud meie lähedale tulla. Eriti kartis ta meesperet.

Iga päev leidsime majast uusi tõendeid koera halvast kohtlemisest. Tema elutingimused olid olnud väga nukrad: teda oli hoitud toas ketis ja käitumise järgi oli aru saada, et talle oli tehtud ka haiget.