Uue maja ehitamise asemel tuli noorel perel hoopis vana maja ümber teha, tulemus sai imeilus
Triin ja Georg Kimeri ning nende kahe lapse kodu oleks pidanud olema hoopis teises kohas ja teistsugune, aga nagu elus ikka juhtub, tuli mängu oluline tegelane – juhus. Endalegi ootamatult sattusid nad elama Neeme külla.
Oma kodu rajamise mõttega otsisid Triin ja Georg krunti pigem Viimsi, Ihasalu või Juminda kanti ja plaanisid oma tulevase kodumaja ise ehitada. „Paraku sellist vaba maad, mis oleks piisavalt mere lähedal ja sobiva hinnaga, me ei leidnud. Selle asemel avastasime täiesti juhuslikult, et Neeme külas on müüa maja, mille krundil oma tiik ja abihoonedki boonusena juures. Asukoht oli just see, mida vajasime – meri ja nn päikeseloojangurand vaid kiviviske kaugusel,“ meenutab Triin.
Ehkki ostuajal oli maja sisekujundus küll stiilne, polnud see siiski uute elanike maitse järgi. Elutoas valitsesid tume puit, must nahkmööbel ja kirsipunased rasked tekstiilid ning köök oli lahendatud musta kivi ja tumerohelise mööbliga. Peale selle oli köögi lagi madalamale toodud ja seetõttu paistis ruum ahtam. Kuid kuna Triin oli juba esimesel kohtumisel majaga mõelnud, et eluruumide sisekujundust saaks üsna hõlpsalt helgemaks muuta, haarati härjal sarvist.