Suur suvi supitirinas - tee ise lilleseade

Juunikuu on lõpuaktuste ja -pidude kuu, lapsed lendavad parvedena lastaedadest ja koolidest välja. Jõuavad õnnelike ja väsinutena õhtul koju, süled täis säravaid õisi. Vaasid saavad otsa ja tühjad purgid ja pangedki võetakse kasutusse.

Nendele lapsukestele (ja mitte enam väga väikestele, aga ometi ikka igavesti kellegi lapsukestele) loetakse pidulikes kõnedes peale sõnu ja surutakse higise käepigistusega teele kaasa elutarkusi täis raamatuid, julgustust ja innustust. Soovitakse tuult tiibadesse ja kõrget lendu. Elu parim aeg on just nüüd ja praegu, noogutavad kõik kooris, ja koolilõpetaja ei suuda päriselt otsustada, kas olla õnnelik ja vaba või tunda hoopis nukrusega segatud ärevust ja elevust.

„Vastupidiselt levinud arvamisele: aeg ei lenda, aeg ei paranda haavu, aeg ei tee sulle mitte kui midagi,“ leiab Robert Holden, Briti psühholoog ja meediategelane. Ajal pole agentsust. Õnneliku elu saladus on inimese valikutes: selles, mida ta oma ajaga teeb ja kuidas teda veedab. Kas lööb aega surnuks või peab teda kalliks. Suisa kriminaalne värk!