Eva Luigas: Tänavused võidud ja kaotused aias
Lubasin endale aasta tagasi, et olen sel aiandushooajal hoolsam. Tõtt öelda pole mul seda lubadust sugugi raske täita, sest eelmine aiahooaeg läks mul pehmelt öeldes aia taha.
Ent ma siiski pingutasin ja hästi tegin, sest no kes oleks osanud ette näha sellist öökülmaterrorit, mis mais ja mõnel pool isegi juunis taimi näpistas? Ligi kümnepügalast öökülma meie kandis polnud ja need viis öist miinust, mis nädalajagu meie öid külastasid, ei teinud mu karastatud tomatitaimedele, kes kasvuhoones väikese taimelava all kosusid, suurt midagi. Välja arvatud paar liiga vara külvatud ja pikaks kasvanud taime, kelle lehed tõmbusid pärast mitut katsumusrohket ööd siiski pruuniks. Järelikult tasub mul edaspidigi esimesed kasvuhoonetomatite seemned mulda pista märtsi lõpus ja õuesortide omad alles aprilli alguses – nooremad taimed on vapramad. Juuni keskpaiga soojalainega toimus mu taimemajanduses tõsine kasvuplahvatus ja naabri tomatitaimedega võrreldes on minu omad tunduvalt kobedama välimusega.
Kurgitaimed aga läksid mul järjekordselt untsu, häbi isegi tunnistada. Kujutage ette, et mul õnnestus ilusti idanenud ja kõik külmad vapralt üle elanud taimekesed lihtsalt ära uputada! Ma ei pannud tähele, et alusel, millel istikupotid olid, seisis vesi juba pikemat aega. Mina aga vaatasin, et taimekesed hääbuvad, ja kallasin neile iga päev märjukest juurde. Oh! Õnneks sain turult uued taimed.
Olen endale ääretult tänulik, et investeerisin paaril eelmisel aastal vihmavee kogumise süsteemidesse ja saan tänu sellele pea iga taevast maja katusele langeva vihmapiisa kokku koguda. Pealegi polnud „investeering“ sugugi suur: uued vihmaveerennid, vihmavaras ja paar kogumistünni maksid kokku alla paarisaja euro, kuid kasu on neist mitme tuhande eest. Taimedele maitseb vihmavesi ja mina ei lodista puhastusseadmetest läbi käinud kraanivett lihtsalt maha. Paraku on nii, et kui pole vihma, pole ka midagi koguda...
Ekstreemsed ilmaolud aga õpetavad meid rohkem, kui aimatagi oskame. Mina otsustasin lõpuks loobuda majaesisest roosipeenrast ja istutada selle asemele kuiva mulda (mis on mu aias valdav) vajavad ilutaimed. Muidu räägin teistele pinnasega sobivate taimede valimisest, aga ise teen salaja ikka teisiti.
Ennustuste järgi ootab meid ees erilise vihmata kõrbekuum suvi. Ehk tasuks teistelgi kriitilise pilguga oma istutusalad üle vaadata ja nende asukad aiamulla tingimustega vastavusse viia.
Ilusat juulikuud soovides
Eva Luigas
Loe Maakodu aianippe!
