Väga meeldiv ja õpetlik oli Margit Kuuse mõtisklus „Suur suvi supitirinas“. See ärgitas soovi teha jaanipäevaks lilleseade suvilas õitsvatest pojengidest ja hostadest. Üllatav ja meeldiv leid oli loo autoril põimida kirjutisse Artur Alliksaare ja Juhan Viidingu mõtted ning luuleread.

Elu parim aeg on just nüüd ja praegu.

Urve-Viivi Uusneem

***

Olen olnud Maakodu tellija ja lugeja juba üsna kaua. Alati leian ajakirjast enda jaoks huvipakkuvat. Seekord oli meeldejäävaim lugu mustikate kasvatamisest. Juba ammu olen vargsi piilunud mustikataimede poole. Seni pole tihanud neid osta. Korra kunagi varem proovisin ja tookord ei saanud neid kasvama. Seni olen piirdunud mustikaid meenutavate marjade – toompihlakatega. Artiklist „11 küsimust mustikakasvatajale“ sain piisavalt vastuseid oma kõhklustele ja kahtlustele. Kuna nüüd on juba hilja mustikakasvatamisega alustada, siis jätkan seda innustunult järgmisel kevadel. Aitäh Piret Roosvaldile, kes vastas nii põhjalikult küsimustele ja andis hea ülevaate nende kasvatamisest.

Tänuga

Helve Liivrand

***

Parim ja päevakohane teema oli metsamarjast mustikast. Rubriik „Looduse vägi“ tõi lähemale orasheina hingeelu ja tema võimed tervist turgutada.


Milja Heljula

***


Enim jäi meelde Maire Aunaste „Maakodu kui elumustrite korrashoidja“. Inimvõimetel ja loomingulisel lähenemisel suvekodu rajamisel pole piire! Maakodu ongi pingete maandamise koht peale väsitavat tööpäeva.

Ülle Kukk

***

Mind lummas lugu Aegviidus asuvast värviküllaste iiriste aiast. See on lausa õite paradiis ja imeaed! Seda lihtsalt pean oma armsa lapselapsega, kelle nimi on ka Iris ja kellele need lilled väga meeldivad, vaatama minema. Tegemist on seal küllaga, aga selle korvab imeline aed. Tublid inimesed, kes näevad ja oskavad hinnata tõelist lilleilu.

Toredat suve jätku

Ruth Riivald


***

Väga meeldis lugu „Mõnus elu rannakülas“ ja muidugi mustikalugu (kasvatan neid ise ka tasapisi) ning sidrunikeeksi retsept – keeks tuli imemaitsev!

Kadi Ulmas

***

Juuninumbri lemmiklugu on „Sünge minevikuga toast sai helge nautlemise pesa“. Minu valikut kallutas pisut tõik, et lugu räägib Hiiumaa perest ja olen ise rahvuselt hiidlane... Veri on paksem kui vesi ja need teised vanasõnad!

Vello Lõper