Põnevad raamatud aednikele: „Meie sibullilled. Kanakakamorssi, kassipissi ja šampanjat“
Augustikuus vallutavad aiapoode värvilised lillesibulate pakid. Aednikele algaks justnagu teine kevad, sest jälle saab midagi mulda pista.
Aune Past
„Meie sibullilled. Kanakakamorssi, kassipissi ja šampanjat“
Kirjastus Petrone Print, 2022
Selleks et silm oskaks peale tulbi- ja nartsissisibulate veel teisigi põnevaid sibulaid lettidelt märgata, on paslik juba kuu alguses öökapile lugemiseks võtta „Meie“-sarja aiandusest pajatav raamat „Meie sibullilled“. Autor suudab oma sibullillevaimustust nende kaante vahel nii kaasahaaravalt jagada, et tekib kohe tahtmine endagi aia liigirikkust suurendada. Esialgu tundmatuid sibullilli õnnestub selle raamatu abiga kindlasti kasvatada ka algajal aiapidajal, sest igale liigile pühendatud peatüki lõpus on lühidalt ja selgelt kokku võetud kõik, mida peab teda kasvatades teadma ja tegema.
Eriti väärib märkimist raamatu mõnus ja muretu stiil. Teada on, et aianduses on palju reegleid, mida peab muudkui järgima. Muidugi on oluline, et taim saaks temale meelepärasesse kasvukohta, ja üldiselt tulebki kasuks, kui aeda hooldades seatakse taimede vajadused enda omadest ettepoole. Aga seda kõike ei peaks tegema kramplikult ja hädaldades. Aiatöödesse, ka kõige tüütumatesse, võiks suhtuda nagu Aune – rõõmu ja tänutundega, sest lõppude lõpuks tänavad taimed sind ju vastu, kui nad lõpuks ennastunustavalt õide puhkevad. Ja siis võib aednik rahumeeles lebotades nautida oma töö kauneid vilju, käes klaasike šampanjat ja peas elegantne kübar.
Aimu sellest, millist rolli aed ja sinna mõnusalt sisse seatud kanala autorile tähendavad, annab väike väljavõte 78. leheküljelt.
„Minule on aed paranemise koht. Kangest kaelast vabanemise koht ja rasketest mõtetest vabanemise koht ja untsuläinud plaanidest vabanemise koht. Aiaga on seotud minu kanala, mille eesruumi laes ripub diskokera ja kus sametdiivanilt saab kanu läbi klaasseina imetleda. [- - -] Siin on mu kanaraamatud ja aiaraamatud, siin laen tööriistade akusid ja iseenda omi ka. Siin on mu väike aiatööde puhkehetke lebola. Kohvimasin ja veinikülmik.“
Olgu veel öeldud, et raamatus on Eesti tuntuimale sibullillekollektsionäärile Sulev Savisaarele pühendatud peatükk. Ja siis veel kassipiss! Selgub, et sibullillekasvataja jaoks on tegu vägagi vajaliku kraamiga. Šampanjast rääkimata.
