Siilkübarad meelitavad aeda liblikaid ja neist valmistatud tinktuur turgutab tervist
(2)Mõni taim saab äkki nii omaseks, et on tunne, nagu oleksid teda alati tundnud. Ometi on paljude Eesti ravimtaimeraamatute kaanetüdrukuks saanud taim, mis on meie maal alles nii uus, et talle pole õieti rahvakeelseid nimesidki tekkinud.
Siilkübar on muidugi nii ilus nimi, et ega selle kõrvale teisi mahugi. Taime, mille aednikud millalgi 1990ndatel meie aedadesse tõid, võiks pigem nimetada punkariharjaks või maojuureks, millena teda tuntakse algkodumaal tänu lõgismao hammustusi leevendavale toimele.
Purpur-siilkübara teaduslik ladinakeelne nimetus Echinacea tuleneb kreeka sõnast echinos, mis tähendab siili või merisiilikut ja viitab taime siilitaolisele õisikusüdamikule. Kuna siilkübar on meil uustulnuk, pole tal Eestis vanemaid üleskirjutatud kohalikke nimetusi ega ole teada rahvapäraseid raviviise. Mõnel pool kutsutakse siilkübarat ka punaseks päevakübaraks. Väga võimalik, et rahvas on sellele vägevale taimele kolmekümne aasta jooksul veel mõne põneva nime omistanud.
