Savilauda renoveerimise 3. osa. Riik toetas vanasti savist tulekindlate hoonete ehitamist

Põhjala Seebitalu perenaine Aire Tamm jagab kolmandas osas Maakodu lugejatega muljeid, kogemusi ja teadmisi oma pikaajalisest unistusest – talu juurde kuuluva savilauda renoveerimisest.

Seekord tahan tutvustada teile Eesti savihoonete ehitamise ajalugu. Võtsin aluseks Wanawiisi Ehitus OÜ saviehituse meistri Malvo Tominga Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias tehtud lõputöö „Savihoone renoveerimisjuhendi koostamine“. Paralleelselt kirjeldan meie savilauda seisukorda ja peamisi kahjustusi enne renoveerimise algust.

Teadaolevalt on Eesti kõige vanem säilinud savihoone Sangaste mõisa 1813. aastal saviplonnidest ehitatud ait ja tall-tõllakuur. Varasematest saviehitistest täpsemaid andmeid pole. Vanim säilinud savihoonetega küla on Võrtsjärve idakaldal asuv Verevi, mis jääb Põhjala Seebitalust vaid paarikümne kilomeetri kaugusele.