Savilauda renoveerimise lugu. 4. osa. Seinad saavad korda

Põhjala Seebitalu perenaine Aire Tamm jagab Maakodu lugejatega muljeid, kogemusi ja teadmisi oma pikaajalisest unistusest – talu juurde kuuluva savilauda renoveerimisest. Nüüd on jõutud kõige tähtsamani: massiivsete tampsaviseinte konserveerimiseni.

Meie savihoone soklis oli kolm-neli kohta, kus kivid olid lahti ja tuli teha suuremaid parandustöid. Loogika oli sama, mis seinte puhul – lahtine materjal välja, harja ja puhuriga tolmust puhtaks ja veega niiskeks. Vesi eemaldab tolmu ja kivide täitemört kinnitub seejärel paremini. See kehtib kõikide krohvide puhul, välja arvatud pahtel. Nõnda said uued kivid soklisse tagasi ja lubimört täiteks vahele.

Mõnele majaomanikule on oluline, et vundamendi täited oleksid samast materjalist ja sama tooni. Meil on soklitäidetena aja jooksul kasutatud nii endisaegset lubitäidet kui ka tsementi ja paranduskohtades telliseidki. Nüüd lisandusid heledad ja uued lubikrohvitäited. Võimalik on kõik täited soovi korral ühte värvi üle võõbata. Meie jätame selle töö nähtavasti järgmiseks suveks. Siis on põhjust juba armsaks saanud savimeistreid taas külla kutsuda.