Varjupaigast võetud kohikõuts hakkas pärast sõbranna saamist oma kubet raseerima

Tahtsime endale kassi võtta ja tundus ainumõeldav pakkuda kodu hüljatud loomale. Sellisele, keda keegi teine pole tahtnud. Ka talle seltsilist otsides läksime varjupaika. Tulemuseks oli aga paras jama.

false

Vaata ka - Spetsialist selgitab | Miks on mõni kass kuri?

Tartu koduta loomade varjupaiga veebilehel olid parajasti ligi poolesaja kodu otsiva nurrumootori pildid, igaühe juures ka tutvustav tekst. Kõige kauem, lausa seitse kuud, oli seal uut kodu oodanud süsimust kass, kelle iseloomustusse kuulus mõjus väljend „ülinurr noorhärra“. Ta oli leitud Tartus Sõpruse sillal autode vahel jooksmast.

Läksime pojaga koos kohale, transpordipuur näpus. Kassimajas oli iga kass omaette puuris, ruumi vaid liivakasti, söömiskoha ja aseme jagu. Töötaja tegi puuriukse lahti, et saaksime kassiga tutvust teha, aga tema tuli puurist välja, ringutas, silitas end vastu minu ja seejärel poja jalga ning astus otse meie transpordipuuri. Ta tundus olevat otsustanud meiega tulla!