Vaata, kas tunned lumel olevate jälgede järgi ära seal liikunud metslooma!

Loomade jäljeread on nagu looduse avatud aabits. Kui lugeda mõistad, jutustab see huvitavaid lugusid: kes on käinud, mida teinud, kuhu läinud. Looma ennast näeb inimene harva, jäljeridu võib harutada kasvõi mitu tundi järjest. Hea on teada, kellega sa eluruumi jagad.

Leides jäljerea, tekib küsimus: kes siin käis? Kas hunt, rebane, kährik või külakoer? Kas liikus läbi põder või hirv, metskits või metssiga? Kas hüppas nugis, kärp või nirk? Kindlat vastust ei ole alati lihtne anda, sest ka välimuselt erinevate liikide jäljed võivad olla omavahel üsna sarnased.

Oma aiast või aia tagant on jäljelugemist hea alustada. Kui inimest ei ole liikvel, näiteks öisel ajal, on metsloomad piisavalt julged, et tulla maamajade juurde toiduotsingutele. Meie enda talu ümber ja lähimatel heinamaadel liigub talvel ja suvel kokku umbes kakskümmend liiki imetajaid. Paljusid neist ei näe, kuid mitmesugused tegevusjäljed reedavad metsikute naabrite liigirohket olemasolu.