Märtsikuu lubab imetleda looduse mikromaailma
Samblad ja samblikud on looduse hea tervise ja ilu indikaatorid ning märtsikuus ei sega veel muu rohelus nende uurimist.
Kui uurin pojalt, kas ilu on kõige olulisem, ei jää ta vastust võlgu. „Ei, sugugi mitte, elu on kõige olulisem,“ teatab ta targalt. Muidugi, ilus elu võiks olla hea kompromisslahendus, aga looduse elusat ilu saamegi koos metsamatkadel vaadelda.
Vaat ei tea, kas Kristjan Jaak Peterson, kelle sünnipäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, ka oma pikal jalgsimatkal sammaltaimede eluiluolu üle juurdles, aga nende eestikeelsed perenimed on küll tähelepanuväärsed! Tiivik, hellik, meelik, mallik, ulmik, sarmik, rahnik, sirbik, hännik, valvik, krussik, krässik, keerik, põisik, kännik, ehmik, korbik, härmik, helmik, torbik, tuhmik, õhik, pirnik, tutik, kääbik! Need on kõigest mõned näited meie sammaltaimede perekondadest, keda võib metsamatkal kohata.
Mida vanemaks elad, seda rohkem saad teadlikuks sellest, mida kõike sa veel ei tea. Kas ma jõuan nende kõigiga tuttavaks saada? Ja samblikke on ju veel kaks korda rohkem ja katsu neil vahet teha! Putukatel on sambla sees kena talvituda, linnukestel on kevadel sammal heaks pesaehitusmaterjaliks, inimenegi saab samblast kasu, turbasamblast kui Eesti väärtuslikemast maavarast pole vaja pikemalt rääkidagi.
Ühed taimed, teised seened
Üle maailma tuntakse taimeriiki kuuluvaid samblaid ligikaudu 35 000 liiki, Eestis umbes 500. Samblikke, kes on tegelikult seeneriigi esindajad, on Eestis leitud umbes 1000 liiki, neist poolte elupaik on mets. Nagu igasuguse korilusega, tuleb ka samblaid ja samblikke korjates käituda viisakalt, teha seda mõistuse ja südametunnistusega, et mitte asurkonda ohustada. Nad kasvavad aeglaselt ning moodsa metsamajandamise käigus muutub valgus- ja niiskusrežiim sageli nii drastiliselt, et seab sammalde ja samblike elukeskkonna ohtu.
Seega imetlengi vanade kiviaedade lopsakat samblarohelust ajal, kui loodus tärkab ja alles heidab õlgadelt oma porikarva talvekasukat. Ja kui hästi teraselt vaadata, siis võib siin meie kandis kiviaedadel samblaseltskonda nautimas kohata väidetavalt vaid Leedri külas elutsevat kaitsealust taime: männiku kivi-kurereha.
Varakevadine samblaseade
Vaja on
madalat kandikut
metsamatkalt korjatud eri liiki samblaid
puudelt pudenenud samblikke
sammaldunud oksi ja kooretükke
igihaljaid taimeosi – luga, sinilillelehed jms
kuivanud taimeõisikuid – raudrohi, soolikarohi, naistepuna jt
looduslike vormidega vaase
küünlaid
Kui oled metsamatkalt tagasi jõudnud kotitäie põneva rohelise saagiga, saad hakata samblaid ja samblikke puhastama ning metsamosaiigi või -gobeläänina mõnele madalamale vaagnale, kandikule või küpsetusplaadile sättima. Ikka nii, et oleks piisavalt vaheldust, kontraste, erinevaid struktuure ja värve, aga ka piisavalt kordusi ja ühendavaid detaile. Kõrgust saad oma samblalinikule lisada kuivanud taimedega, põneva kujuga keraamilise vaasi, küünalde ja okstega.
Samblaseade hooldus
Olenevalt laua pikkusest võid teha näiteks kaks iseseisvat seadet ja paigutada nad mõlemasse laua otsa või katta laua keskosa täies pikkuses samblaseadega. Viimati mainitud juhul võid „samblaliniku“ ka otse lauale sättida, kui oled lauaplaadi enne toidukilega niiskuskindlaks vooderdanud ja ära kaitsnud, sest niiskust salvestada samblad juba oskavad.
Soojas toas jääb samblases seades pikapeale niiskusest vajaka. Selle vältimiseks saab lastele veepritsi pihku pista ning igapäevane väike vihmutamine hoiab samblaseade pikka aega rohelise ja rõõmsana. Siis jõuab sellesse veel lihavõtete ajal värvitud – või värvimata! – munad lisada ning esimesed pisitillukesed lumi- ja märtsikellukesedki ära oodata! Kena kevadeootust!
