Vanarahvas uskus, et üheksavägine aitab 99 tõve korral. Kas see on tõsi?

Vägiheinad sirutavad end kesksuvel kõrgelt üle niitude, nii kollasekarva üheksavägine kui ka sinkja südamikuga must vägihein. Teinekord peetakse maarjaleppagi üheksavägiseks, ehkki ta on madalam ja hõredam.

Kuigi nime järgi võiks eeldada, et üheksavägine on eriti vägev taim, ei ole ta ravimtaimena eriti populaarne.

Üheksavägine (Verbascum thapsus) aitavat 99 tõve korral. Peab siiski ütlema, et kui hakata kirjapandut uurima, siis ei ole vanarahvas suutnud nimetada päris nii palju tõbesid, mille vastu see taim aitaks, aga 33 häda suudetakse siiski üles lugeda. Võimalik, et vaid erilised taimetargad teadsid kogu tõde.

Igal juhul on vägiheinad, nii üheksavägine kui ka must vägihein (Verbascum nigrum), kasvult ülejäänud niidutaimedest kõrgelt üle, õitsemise ajal sirguvad vahel ka üle inimese pea. Ligi kahemeetriseks kasvav üheksavägine on üdini kollaste õitega, musta vägiheina kollaste õite tolmukad on tumelillad. Üksjagu keeruliseks teeb määramise aga see, et aedadesse on ilmunud ka kõrge vägihein (Verbascum densiflorum) ja mitu hübriidi, aga loodusmaastikus kasvavad eranditult ainult eespool nimetatud.