Olekski olnud, kui poleks tulnud toredamat ideed – teeme endale karsummitünni! Äraseletatult on tegu jääkülma vett täis tünniga, kuhu pärast sauna karata. Sellist kohta, kuhu kuupmeetrine tünn panna, aga krundil polnud. Kõige sobivama koha peal laius ammu unarusse jäetud keldrimägi. Olin juba aastaid keeldunud aias selle poole vaatamast. Hoolimata mäe korduvast läbikaevamisest ei olnud ma suutnud kivide vahelt kõiki naadijuurikaid kätte saada ja paari aasta pärast olid naadid nagu roheline plahvatus jälle platsis. Oi kuidas ma tahtsin sellest mäest vabaneda! Ja nüüd kukkus lahendus sõna otseses mõttes ise sülle!

Unustades kõik muu asusimegi karsummitünni nimel mäge likvideerima, et selle asemele terrass ehitada. Alguses lammutasime mäge käsitsi ja sõelusime mulla kividest eraldi. Lootsin, et saan selle oma murupinnale õhukese kihina laiali riisuda. Kuid mulda tuli muudkui juurde ning kivihunnikud kasvasid ja kasvasid. Kohta, kuhu puhta jalaga astuda, aias enam naljalt ei olnud. Lammutada aga oli veel üle poole. Lõpuks saime aru, et sodine pinnas tuleb masinatega laiali tõmmata ja krundilt ära viia. Sellele aktsioonile kaasa elamisest ma tänu Maakodu Inglismaa aiareisile pääsesin.

Tagasi tulles tervitas mind puhas plats ja teadmine, et uus terrass saab valmis varem kui varakevadel alustatud aiatööd. Niisiis juulis, kui ükski mõistlik aednik taimi ei jaga, mina just seda teen. Et see kulgeks suuremate kadudeta, pean paljud neist tagasi lõikama ja arvatavasti pärast istutust ka varjutama.

Kuid koledast naadimäest sain ma lahti. Ilma igasuguse plaanita. Aitäh sulle, karsummitünn!