AEDNIKU ÖÖKAPIRAAMAT | Koduaia puhkealad ja jalgteed

Intervjueerisin kunagi üht aiaomanikku, kes oli oma mändidealuse tagaaia rodosid täis istutanud. Kui need õitsesid, avanes lummav vaatepilt. Ometi jäi tema jaoks midagi justkui puudu. Kui ta metsa alla puidust jalgteed rajas, loksus kõik ühtäkki paika ja hajusast metsaalusest sai korrastatud aiaruum.

Aeda rajades on tuhat mõtet peas ja raha niikuinii napib. Siis on juba hästi, kui on rajatud murulapp ja mõni peenar. Elu edenedes aga tekib vajadus kuuri ja prügimaja, peenrapiirete või suveköögi järele. Kui mõni neist rajatud, ei oska elu enam ilma nendeta ette kujutadagi. Peale otsese kasu annavad ehitised aiale ilme ja justkui teise mõõtme.

Omal käel ehitada on kindlasti odavam kui see meistrimeestelt tellida. Päris ilma kindla plaanita ehitustöid ette võtta on riskantne. Selle raamatu järgi talitades saab aga hakkama igaüks, kel käed, pea ja jalad enam-vähem laitmatult funktsioneerivad.

Selle kohta, kuidas lihtne jalgtee oskab aiale uue ilme anda, leiab 139. leheküljelt toreda selgituse:

„Jalgtee võib olla midagi palju enamat kui mugavalt ühest kohast teise liikumist võimaldav rajatis. Jalgtee võib olla ka alasid või ehitisi eraldav, esile tõstev või ilmestav piir või erinevate alade, näiteks muru ja taimeala siirdepind.“

Mis siis muud, kui raamat näppu ja labidas või saag kätte. Nagu iga muu töö puhul on siingi kõige olulisem diivanilt tõusta ja asjaga pihta hakata.

Koduaia puhkealad ja jalgteed

Inglise keelest tõlkinud Erki Tinnuri

Kirjastus Varrak, 2012